Viimase aastaga tõusule pööranud majandustulemused lubavad Pärnu Viikingi taastusravikeskusel panna täna nurgakivi oma neljandale korpusele, mis peaks valmima järgmise aasta 31. märtsiks.
Viiking alustas uue korpuse ehitamist
9. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viikingi tegevdirektori Kairi Lusiku ütlust mööda võeti keskuse laienemine kavva juba aastal 2008, ent majandussurutise tõttu jäid kasvuplaanid paremaid päevi ootama.
“Visandit oli küll ilus vaadata ja mõelda, et ehk kunagi saab see teoks, aga otsustasime, et peatame projekti, sest majandussurutisega tuli suur langus. Eelmisel aastal jõudsime tõdemuseni, et meil pole ju väga halvasti läinud ja mittemidagitegemine tähendab seisakut,” rääkis Lusik.
Investeeringute mahtu taastusravikeskus avaldada ei soovi ja et kolme aasta eest kavanditest ehitushankeni ei jõutud, ei oska Lusik pakkuda, kas nüüd tuleb ehitus odavam kui 2008. aastal.
Tahetakse paremaid tube
Viikingi omanikku Toivo Ninnast ajendasid laienemisplaani uuesti käiku laskma keskuse külastajad, eriti just püsikliendid, kes tahavad senisest mugavamaid numbritube ja on valmis seega rohkem maksma.
Viikingis on kahes hinnaklassis ja kahel tasemel numbritube. Seost klientide maksevõime ja nõudlikkuse vahel Lusik ei näe.
“Ei ütleks, et inimesed tahavad kallemaid tube seetõttu, et meile on tulnud jõukamad kliendid. Ma ei näe kolossaalset hüpet teenuste tarbimises. Kliendid on teadlikumaks muutunud. Kui inimesel on valida, kas peatuda juulis 32kraadise palavaga odavamas toas, kus pole rõdu ega konditsioneeri, või kallimas toas, kus need võimalused on, eelistavad inimesed pigem mugavuse eest enam maksta,” selgitas Lusik.
Augusti algul alanud ehitus ühendab Viikingi U-kujulise põhiplaaniga maja tiivaotsad ja hoonekompleksist tekib tervik. Ehituse peatöövõtja on OÜ Ratmont, uue korpuse on projekteerinud arhitekt Riho Jagomägi ja sisekujunduse teeb Anne Vaher.
Viikingi vanim, A-korpus valmis 1993, aastal 2000 järgnes B-korpus ja 2003 C-korpus. 2006 ehitati A-korpusele peale neljas korrus, kuhu tuli seminarikeskus. Viikingi A- ja B-tiivas on madalamast hinnaklassist numbritoad, C-osa ja A-korpuse neljas korrus on kallimate päralt.
Kõrgema hinnaklassi ja paremate võimalustega toad tulevad ka valmiva korpuse kolmandale ja neljandale korrusele. Pärast mõningate tubade sviidiks liitmist ja päris uute valmimist jääb 2012. aasta 31. märtsiks, kui D-tiib avatakse, majja 154 numbrituba 302 kohaga. Praegu on Viikingis 132 numbrituba.
Käib eestlanegi
Valmiva majaosa esimese korruse kasutuse suhtes on taastusravikeskusel mitu mõtet. Mis sinna täpselt tuleb, selgub hiljem. Vastuvõtt uude ossa ei koli, vaid jääb praegusesse asupaika.
D-korpuse teine korrus on kavandatud ravi- ja lõõgastusteenuste ruumideks. Ravikabinetid, mis praegu paiknevad C-korpuses teisel korrusel, ühendatakse ehituse käigus uue hooneosaga, kus raviosakond jätkub. Teisest korrusest kujunebki kogu Viikingi maja ringiratast ühendav tasand. “Ja kui meil praegu asuvad massaažitoad majaosades laiali, siis edaspidi saame need teenused koondada kõik ühte kohta,” rääkis Lusik. Teisele korrusele luuakse Viikingi uus ilukeskuski.
Tegelikult kavatseti D-korpuse ehitusega pihta hakata juba tänavu 15. märtsil, ent tööde algus lükati augustisse, et ehitus ei “sööks ära” parkimiskohti maja hoovil. Nimelt kaob D-korpusega üks Viikingi parklatest. “Ehituse edasilükkamisega võitsime seega ühe parkimishooaja,” selgitas Lusik. Sisehoovist kaovad küll väikesõidukite parkimiskohad, ent tulevad bussikohad.
Tegevjuht lisas, et sõidukitele näpistatakse vajalikud parkimiskohad majandushoovi parkla laiendusest, mille ümberehitustööd juba käivad.
Väikesõidukite parkimiskohtade loomist lükkavad tagant üksikturistid, kes reisivad omal käel. Viimasena mainitute seas on aina enam lätlasi.
Viikingi möödunud aasta keskmine täitumus oli 75 protsenti. Lusik peab seda Eesti taastusravikeskuste segmendis igati tugevaks tulemuseks.
Ilus suveilm soosib taastusravituristide kõrval niisama puhkajaidki. “Sel suvel oli meil 55 protsenti klientidest puhtalt hotellimajutusega, mitte paketipuhkajad. Vaatamata sellele, et meil peatuvad enim soomlased, moodustavad veerandi Viikingis ainult majutusega ööbijatest eestlased. Viikingi tervise- ja südameuuringute võimalust kasutavad üsna agaralt pärnakadki,” märkis Lusik.
Kui nii lõppev kui mullune suvi olid üle ootuste hea täitumusega, ei saa sama öelda kahe viimase talve kohta. Et Viikingi talvine põhikunde on Soome pensionär, jätab Helsingist kaugemal elav klient pakaselisel ja lumerohkel talvel Pärnusse sõitmata.
“Ega Soome turistide hulk, nemad on siin ikkagi põhilised, Eestis massiliselt kasva, ta jaguneb kõigi majutuskohtade vahel ära. Seega ei mõjuta meie täitumust ainult Pärnu, vaid kogu Eesti majutuskohad, kuhu soomlased tulevad,” tõdes Lusik.