Ise nad ju tahtsid ehk poolpõrandaalune villa Mare

Vastavalt ehitusregistri andmetele pole villa Mare mitte hooldekodu, vaid korterelamu. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus on alates 2009. aastast hoolekandeteenuse osutamiseks sobimatus majas tegutsenud villa Marelt ostnud kolme aasta jooksul 9579 euro eest hoolekandeteenust.

Linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo selgitusel ei peagi linna sotsiaalosakond kontrollima sotsiaalteenuseid osutavaid eraettevõtteid. “Nõuete täitmine on ikkagi nende enda kohustus,” sõnas ta.

Pealegi, need neli inimest, kelle põetamise linnavalitsus sotsiaalosakonna otsusega kinni maksis, asusid villa Maresse omal soovil, nagu Murakas-Ollo rõhutas. “Sotsiaalhoolekande valdkonnas on abi osutamisel seadusega sätestatult esmane isiku soovi arvestamine,” märkis ta.

Ent niisama hästi võinuks linnavalitsus maksta põetus- ja hooldustoetust suvalises, näiteks Mai rajooni korteris hooldusteenust saavale inimesele, sest just korterelamuna ongi Supeluse 24 ehitusregistrisse kantud.

Probleem on selles, et elamu ja hoolekandeasutuse suhtes kehtivad eri kasutusnõuded. Ja see, et hoone ei vasta hoolekandeasutusele seatud nõuetele, pidi nii linnavalitsusele kui villat haldavale MTÜ Fööniksile selgeks saama juba aastal 2009, kui ühing hoonele kasutusluba taotles ja Lääne-Eesti päästekeskus sellele oma kooskõlastust ei andnud. Põhjendusega, et hoone ei vasta neile tingimustele, mida hoolekandeteenuste osutamiseks täita tuleb.

Ometi alustas villa Mare hoolekandeteenuse pakkumist ja teeb seda tänase päevani. Eirates nii hoolekandeteenuse pakkumise kui tuleohutusnõudeid, nagu Lääne-Eesti päästekeskus kontrolli käigus tuvastas.

“Need rikkumised, mis me sealt ka nüüd oma kontrollkäigul leidsime, on päris tõsised,” ütles Lääne-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Indrek Laanepõld Eesti Päevalehele.

Ohuallikaist üheks olulisemaks peab Laanepõld evakuatsioonitrepikodasid, mis ei ole eraldi tuletõkkesektsioonis. Samuti tuvastati kontrollides, et majas puudus tulekahju korral tegutsemise plaan, ei olnud tehtud evakuatsiooni ja tulekahju ajal tegutsemise õppust, puudus nõutud arv kustuteid, ei olnud väljas signalisatsioonisüsteemi paiknemise skeeme.

Eesti Päevalehe andmetel lubas villa Mare perenaine Mare Aavamägi päästekeskusele saadetud kirjalikus vastuses rakendada kõiki abinõusid, et rikkumised nõutud tähtajaks ehk hiljemalt detsembriks kõrvaldatud saaksid. Ehk tellida nõuetele vastavad uksed, korraldada evakuatsiooniõppuse, paigutada tulekustutid õigesse kohta ja panna tulekahju korral tegutsemise juhendile õige pealkirja.

Juhul kui lubatu teoks tehakse, on villa Marel lootust korterelamust üldhooldekoduks saada, nagu Aavamägi seda 23. septembril linnavalitsuse planeerimisosakonnalt taaskord taotles.

Ajalugu on aga näidanud, et Pärnus ei ole suurt vahet, kas hoolekandeteenuseid osutatakse kortermajas või selleks spetsiaalselt kohandatud asutuses.