Sindi-Lodja sild vajab pisiremonti

Sindi-Lodja silla käsipuutoru on nii kõrgel, et väikelapsel pole sellest mingit tuge. Foto: Ants Liigus

Kenasti korras sõiduteega Sindi-Lodja silla jalakäijatele eraldatud osa on seal kõndijatele üsna ohtlik.

Kõrge käsipuutoru on nii ühel kui teisel pool sillale viiva kõnnitee Pärnu jõe poolsesse külge paigaldatud nii, et kel jalg vähegi libastub, libiseb kolme–nelja meetri kõrgusest nõlvakust alla võssa.

Samuti on keevitusest lahti mõni silla kaitsevõre konstruktsioonidest.

„Nimetatud silla käsipuutoru on tõesti kohati pärast sellesuvist asfaldiparandust paindes,” vahendas maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu ameti Lääne regiooni planeeringute osakonna juhataja Ervin Heina seisukohta. „Kohati võib jalakäijal või jalgratturil toe saamine olla raskendatud, kuid otsest liiklusohtu see endast ei kujuta.”

Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Kasesalu ütles, et ebaotstarbekalt paigaldatud käsipuutorudest on teavitatud Pärnu maakonnas riigimaanteede ja sildade hoolet tegevat Pärnumaa Teede ASi, mis vajadusel teeb Sindi-Lodja silla käsipuude parandustöid. Eelkõige selleks, et muuta jalakäijate ja jalgratturite liikumine turvaliseks.

Kasesalu tõdes, et maanteeameti Lääne regioonil on Sindi-Lodja silla plaanipärased väikesemahulised remonditööd kavas juba tuleval aastal. Tööde käigus vahetatakse välja silla deformatsioonivuugid, ühtlasi uuendatakse silla põrkepiire ja käsipuud pealesõitudel.

Viimati kuue aasta eest renoveeritud Sindi-Lodja sild on nii Pärnumaa kui Eesti väärikamaid: 1933. aasta 5. novembril avatud kaarsild oli toona riigi suurim.

Et Punaarmee silla Teise maailmasõja ajal Eestit “vabastades” õhku laskis, ehitati Sindi-Lotja 1945. aastal esmalt ajutine puitsild, 1955. aastal valmis vanadele vundamentidele samas tarinduses rajatud seitsme meetri laiune sild, mis kestab tänini.