Vändra kandi noored uudistasid mammutikihvu

Vändra noored kaevandusmuuseumis. Foto: Erakogu

Vändra gümnaasium ja Juurikaru põhikool võtsid kätte ja viisid üheskoos oma õpilased koolimajast välja õppima. Geograafia- ja bioloogiatundides olulisi teadmisi sellest, kuidas on Eestis tekkinud eri pinnavormid, ammutati muuseumidest ja looduskeskustest kogu Eestis.

6.–9. klasside retkedest Saadjärve looduskooli, Porkuni paemuuseumi, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi ja Karula rahvusparki valmis blogi, kus noored on pannud kirja oma vahetud muljed. Enamik mainis, et sõit sihtpunkti oli väsitav ja pikk, kuid meelde jäi mõndagi, mida varem ei teatud.

“Nägin Saadjärvel palju kivimeid ja käisin järvel asuval sillal. Vees nägin erinevaid kalu. Sõelusime kruusa ja saime teada, et kruus on mitmekihiline. Veel sain teada, kuidas jääajal mammutid üle Eesti liikusid. Õppetoas õppisime voorede teket ja saime teada, et Soomes pole voori. Meile näidati loomade topiseid ja räägiti Saadjärvest leitud mammutikihvadest,” on kirjutanud näiteks Tauri Juurikaru põhikoolist.

Sel neljapäeval leidis gümnaasiumi aulas aset õpilaskonverents, milleks koolinoored olid ette valmistanud ettekanded samadel teemadel, millega retkedel tutvuti. Need on mandrijäätekkelised pinnavormid voored, moreenkünkad, mõhnad ja oosid Saadjärve ja Karula näitel, Eesti kivimid ja eraldi lubjakivi Porkunis nähtu põhjal, inimtekkelised pinnavormid ja nende mõju keskkonnale Kohtla-Nõmme kaevanduse näitel.

Kogu sügisene programm sai teoks keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud projekti „Õuesõpe Eesti pinnavormide ja kivimite tundmaõppimiseks“ raames, mille maksumuseks kujunes ligemale 3500 eurot.

Mõlemas koolis ainetunde andev ja õuesõpetki vedanud õpetaja Hille Arumäe lausus, et kuna eelmisel aastal teoks saanud õuesõppe projektis oli rõhk loodusõpetusel ja bioloogial Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks ning käidi metsas, soos ja merel, keskenduti seekord geograafiale ja pinnavormidele.

Pedagoogi sõnutsi teeb vahetu kogemus õpilasele aine omandamise kindlasti toekamaks. “Kui ainult tunnis rääkida voorest, kuid õpilane pole seda ise näinud, ei saa ta sellest nii hästi aru. Sama on kaevanduses põlevkivi või paekiviga, mida ta saab seal katsuda,” tõdes Arumäe.

Kohad, kuhu minna, said valitud selle järgi, et näha oma silmaga neid pinnavorme, mida tasasel Pärnumaal pole ja kuhu tõenäoliselt paljud õpilased muidu ei satukski.


Õuesõpe

Vändra õpilased käisid

1) Saadjärve looduskoolis, õppides maastikku ja reljeefi;

2) Porkuni paemuuseumis, tutvudes kivimite ja pinnavormidega;

3) Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis, uurides inimtekkelisi pinnavorme;

4) Karula rahvuspargis, kus õpiti tundma mandrijäätekkelisi pinnavorme.

Andmed: Vändra gümnaasium