Hommikul tööle ikka rõõmsa meelega

Piia Salundil ei jää niisama raamatulugemiseks töökohal aega. Foto: Ants Liigus

Eesti kõige tublimaks maaraamatukoguhoidjaks nimetatud Pärnumaa Sauga raamatukogu juhataja Piia Salundi ütleb, et seitsme aasta jooksul pole olnud ainsatki hommikut, kui ta vastumeelselt tööle tuleks.

“Raamatukogunduse õppimine on olnud üks parimaid otsuseid minu elus,” tunnistas Salundi, kes eelmisel nädalal Eesti raamatukoguhoidjate ühingu tunnustuse pälvis.

Raamatukogutöö kõrval toimetab ta valla kodulehte www.sauga.ee, toimetab ja kujundab ajalehte Sauga Sõnumid, kirjutab sageli sinna artikleid ja persoonilugusid ning on üks e-raamatukogu portaali loojatest ja eestvedajatest.

Mitmekülgne töö

Saugast pärit Salundi läks raamatukogundust ja infoteadust õppima pärast pere loomist ja laste sündi. “Arvasin, et ei taha terve elu müüjatööd teha, ja hakkasin otsima, mida üldse saaks pere kõrvalt õppida,” meenutas ta. “Raamatukogunduse eriala toonases Viljandi kultuurikolledžis tundus sobivat ning juba õppimise ajal sain 2004. aastal Sauga raamatukogusse tööle. See oli hea otsus!”

Kuna Salundi pole suuremas raamatukogus töötanud, ei oska ta oma sõnutsi väga täpselt võrrelda, mille poolest maaraamatukogus töö teistsugune on. Küll nimetab ta erinevusena maaraamatukoguhoidjate töö mitmekesisust: suurtes kogudes sünnib tervik erinevate osakondade ja inimeste koostööst, maal on raamatukoguhoidja sageli oma töös ja otsustes üksi.

Salundi on Sauga raamatukogu ainus töötaja, kes vastutab nii raamatute laenutamise, katalogiseerimise, ürituste korraldamise kui kõige muu eest.

Kuna raamatukogu kaasatakse tihti valla tegemistesse, tuleb Salundil tegelda ka tööväliste asjadega. Näiteks sel nädalal valmistab ta ette Sauga valla juubeliüritusi.

“Organisatoorsete võimete osas on mul kõvasti arenguruumi,” arvas raamatukogu juhataja enda kohta. “See pole lemmikosa tööst. Rohkem meeldib mulle lugejatega suhelda.”

Raamat lugeris ja arvutis

Parimaks osaks tööpäevast loeb naine aga seda aega, kui raamatukokku on jõudnud uhiuued raamatud, kõik need on kataloogi kantud ja markeeritud ning lõpuks saab mahti trükivärvilõhnalisi teoseid lähemalt uurida.

Peale paberraamatute tegeleb Salundi digitaalsete teostega portaalis e-raamatukogu.com, kus praegu on saadaval umbes 200 raamatut. Tema haldab portaali administratiivset poolt, korraldades meilivahetust ja tellimusi, samuti koostab ta e-raamatute edetabelit ja rubriiki “Nädala nope”.

“E-raamatukogu otsib oma kohta,” kommenteeris Salundi. “Inimesed alles hakkavad omaks võtma, et raamat ei pea vaid paberi peal olema. Kiputakse e- ja paberraamatuid vastandama, aga meie sellega muidugi nõus ei ole.”

Vabavara laenutamine ehk veebikeskkonnas lugemine ei maksa midagi.

Ostes e-raamatu oma arvutisse päriseks, tuleb see märgatavalt odavam paberraamatust poes. Autoritel on oma teoseid e-raamatukokku laadida lihtne, vaja läheb vaid tekstifaili, kaanepilti ja sisu kokkuvõtet. Vanemate raamatute üleslaadimine on töömahukam, see nõuab skannimist, tekstituvastusprogrammiga ülevaatamist. “Raamatute viimine internetti on üks variante noortes lugemishuvi äratada,” arvas Salundi.

Lugemiseks napib aega

Sügavalt eksivad need, kes peavad raamatukoguhoidjate tööks halli hiirena riiulite vahel loovimist, nina raamatus, istumist ja vahel mõnele laenutajale soovitud teose ulatamist.

“Vahel öeldakse, et mis sul viga: kui külastajaid pole, saad ju kogu aeg raamatuid lugeda,” muigas Salundi. “Tegelikult on selline ettekujutus meie tööst ajast ja arust. Jooksvaid töid jätkub raamatukogus kogu aeg nii palju, et lugeda küll aega pole.”

Aasta maaraamatukoguhoidja tunnistab veidi häbelikult, et isegi kodus lugemiseks ei jää iga päev aega ning raamatuvirn öökapil aina kasvab.

Praegu on Salundil pooleli Philippe Delermi “Väikesed naudingud”, viimase aja lemmikuks peab ta Herbjorg Wassmo Dinatriloogiaid Norra naiste elust.

Sauga lugejad aga küsivad naise sõnutsi kõige rohkem raamatukogust elulugusid, nõutavaim on praegu Andrei Hvostovi “Sillamäe passioon”.