Aardekütid üritasid õhkida Sauga mõisa

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Kaks kohalikku meest üritasid ise kokku pandud lõhkeseadeldisega tekitada Sauga mõisa varemete keldris plahvatust.
  • Mehed arvasid, et teiselpool seina on veel üks ruum ja lootsid leida sealt midagi huvitavat.
  • Uurimine viis KAPO ametnikud meeste kodudesse ja ühte motoklubisse, kust nad leidsid ebaseaduslikke relvi ja laskemoona.
  • Kohus jättis mehed pikaks ajaks ametivõimude luubi alla.

Ajalootundjad, kellega toimetus suhtles, arvasid, et Sauga mõisa varemete juurest ei tohiks midagi väärtuslikku leida. Millegipärast arvasid plahvatuse kavandajad vastupidi.

FOTO: Urmas Luik

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kui kõik läinuks plaanipäraselt, kõlanuks Pärnu külje all Sauga mõisa varemetes 90 meetri kaugusel kaluri­külast päratu kärgatus.

Valge Ford Escortiga jõudsid mõisavaremete juurde ehtsad ­aardekütid. Tegemist polnud teps mitte mingite lihtsate vennikestega, kes käivad, nina maas, lootuses midagi leida. Mehed tulid kindla eesmärgiga. Kaasa võetud miinipilduja miin, kaks lõhkeainega täidetud raudtoru ja lõhkeaine klots pidid aitama selleni jõuda.

Toona 25aastane Dmitri ja 38aastane Maksim läksid tunamullu oktoobri lõpus mõisa peahoone keldrisse ja panid eri osadest kokku teibitud lõhkeseadeldise tagaseina orva. Vooluallikana kasutasid nad autoakut. Mehed vedasid kaadervärgiga ühendatud paarikümnemeetrise elektrijuhtme akna kaudu õue, keerasid teise juhtmeotsa ümber detonaatori ja püüdsid plahvatust esile kutsuda. Detonaator tegi aga väikese põpsu ja kõmakat ei käinud.

Mehed jätsid lõhkeained seinatühemesse ja läksid minema. “Ehk mõtleme midagi välja, kuidas ­seda detoneerida,” meenutas Dmitri hiljem, jutustades uurijatele toona peas mõlkunud plaani. Kui mehed paar päeva hiljem naasid, oli seadeldis aga kadunud.

Juhuslikult tundis samal ajal Sauga mõisa varemete vastu huvi ülikoolitööd teinud naine. Tunamullu 30. oktoobril kohtus vana maja konstruktsioone pildistanud ja mõõdistanud tudeng varemete juures kahe mehega. Dmitris tundis naine ära lapsepõlvetuttava.

Samu mehi oli tudeng näinud mõisa ligi mõni päev varemgi.

Dmitri ja Maksim pärisid, ­millist huvi naine hoone vastu tunneb. Kuulnud, et ta uurib ülikoolitöö raames selle ajalugu ja konstruktsioone, hakkasid nad mõisa kohta küsima. Maksim ­uuris, millal maja on ehitatud ja kas seal võib midagi väärtuslikku leiduda. Veel tahtsid mehed teada, miks on peahoone all kelder vaid osaliselt, ja kas see võiks olla maja teises pooleski.

Mehed tundsid huvi sellegi vastu, mida üliõpilane lõputöös mõisa asjus soovitab. Samal ajal meeste peas vasardanud mõtteid arvestades on kõlanud vastus ­mõneti irooniline: “Restaureerida või konserveerida.”

Tagasi üles