Maakonda ähvardab perearstide põud

Lauri Habakuk
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnutsi võetakse arstiteaduskonda tudengeid vastu rohkem kui kahel eelmisel kümnendil. Nii võib loota, et ­perearste hakkab ­mõne aasta pärast lisanduma.
Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnutsi võetakse arstiteaduskonda tudengeid vastu rohkem kui kahel eelmisel kümnendil. Nii võib loota, et ­perearste hakkab ­mõne aasta pärast lisanduma. Foto: Lauri Kulpsoo

Pärnumaa perearstide aasta-aastalt kasvanud keskmine vanus on ligemale 60 aastat. Neile, kes lähiaastail peaksid pensionile minema, on väga raske asendajat leida. See tähendab, et meid ähvardab perearstide põud.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialisti Kaie Soodla teatel on praegu kahel Pärnumaa perearstinimistul ajutine asendaja. Terviseamet otsib inimestele üldarstiabi osutava ajutise asendaja siis, kui peretohter on ameti maha pannud ja tema asemele ei leita konkursiga uut.

Praegu on terviseametile teada, et Pärnu ühe osavalla perearst loobub oma nimistust järgmise aasta 1. juulist. Juba käib konkurss Pärnu linna ­esmatasandi tohtri leidmiseks. Kandideerimise tähtaeg kukub homme. Rohkem pole tänavu Pärnumaal konkursse Soodla jutu järgi olnud.

Väärib märkimist, et perearstide kõrge keskmine iga pole üksnes siinne probleem. Küll hoiab Pärnumaa peretohtrite keskmise vanuse edetabelis 59,5 aastaga kõrget kolmandat kohta. Ettepoole jäävad vaid Hiiumaa (63,5 aastat) ja Lääne-Virumaa (59,7).

Pärnumaa vanim perearst on 74- ja noorim 30aastane. Eesti vanim peretohter töötab aga pealinnas: tema on 79aastane.

Soodla teatel on Eestis praegu praegu 31 ajutise asendajaga nimistut ligemale 40 000 patsiendiga. See tähendab, et nendele nimistutele tehtud konkursid on nurjunud. “Lähiajal suureneb selliste nimistute arv veel,” nentis Soodla. Põhjus on lihtne: perearste pole küllaldasel hulgal juurde tulnud.

Nagu möönis Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, on esmatasandi tohtrite vähesuse põhjusi mitu.

Kalda selgitas, et üksvahe tekkis Eestis üldine arstide põud. “1990. ja 2000. aastatel võeti teaduskonda õpilasi vastu tunduvalt vähem kui praegu,” avaldas ta. “Vastuvõetute arv on tõusnud 180ni, varem jäi see 100 piiresse. Kui arstitudengeid võetakse vastu vähem, saabki erialaselt vähemaid välja õpetada.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles