Video ja pildid: rongiliikluse auks tehtud dresiinisõit lõppes keskpäeval Pärnus

Dresiiniralli jõudis Pärnusse lõpp-peatusse keskpäevaks. Foto: Lilli Tölp

Dresiinimatk sai alguse täna kell 10  Tootsi jaamast, kust paarkümmend inimest pumpasid ennast käte jõul  lõunaks Pärnusse lõpp-peatusesse.

Matkast võtsid osa Rail Balticu ja Pärnumaa omavalitsuste esindajad, inimesed Edelaraudteest ja hulk muid huvilisi.

Tori vallavanem Lauri Luur kõneles lõpp-jaamas Pärnus, et külmatunnet ta vaatamata sadanud vihmale ei tundnud, ja viskas nalja, et nüüd, kui raudtee jääb reisirongidest vabaks, võibki turistidele luua uue sportliku atraktsiooni: dresiinisõit.

Lelle–Pärnu raudtee ei jää siiski kasutult seisma ja kohe seda üles ei võeta. AS Go Groupi tegevjuht Jüri Etverk sõnas, et tänavu suvelgi veeti kaubarongidega päris palju killustikku. Killustikuvedu kindlasti jätkub ja kui peaks minema kiirraudtee ehituseks, on olemasolev raudtee ainuke tee saada neli miljonit tonni materjali kohale. “Mööda maanteed oleks see Eesti maanteede hukk,” lausus Etverk.

Terastee olukord on Etverki hinnangul selline, et praegustele kaubamahtudele peab vastu, aga kui peaks minema Rail Balticu materjali veoks, tuleb seda mõnevõrra remontida. Senise raudteega ristub kavandatav kiirraudtee paaris kohas. Sinna olekski mõistlik materjal kohale vedada.

Mõte kasutada vahepeal raudteed meelelahutuseks pole tegevjuhi arvates teostamatu, aga nõuab seaduse täpset järgimist. “Pole vahet, mis raudteel liigub. Iga masin peab saama liikumisloa. Kui liikumiskava on kooskõlastatud, on võimalik, nii nagu meie täna sõitsime. Me käitusime samade reeglite järgi nagu rong,” kõneles Etverk.

Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare kinnitas, et ongi reaalne plaan vedada Rail Balticu ehitusmaterjali selle raudtee kaudu. “Nähtavasti võib ronge siin juba lähitulevikus päris ohtralt kohata,” oletas ta.

Kaunissaare tõdes, et tehnilise järelevalve amet piiras kõnealusel lõigul nii kauba- kui reisirongide kiirust, mis viitab, et raudtee seisukord pole kõige parem. Tehnilise järelevalve ametiga koos on plaanis ekspertiis, mis selgitab, mida tuleks teha, et see kiirraudtee ehitusmaterjali veole vastu peaks.

Kaunissaare sõnade kohaselt pääseb Pärnust taas rongiga liikuma 2026. aastal, kui kiirraudtee valmib. Samal ajal märkis ta, et tänane reisirongiliikluse lõpetamine ei tähenda, et raudtee üles võetakse. Liiklus võib varem pihta hakata, kui keegi tuleb mõne suurepärase ideega ja hakkab raudteed reisiliikluseks kasutama.