Tööinspektsioon: riigipühade eel tööpäeva lühendada ei ole tööandja õigus, vaid kohustus

Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele-eelsetel tööpäevadel ehk 23. ja 31. detsembril. Foto: Urmas Luik

Jõuluaeg on käes, hulk punaseid kalendripäevi ees. 24., 25., 26. detsember ja 1. jaanuar on riigipühad, mis töötajatele üldjuhul vabad päevad. Riigipühal ametisolijaile peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset tasu ja riigipühade eel tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.

Tööinspektsioon toonitas, et riigipühade eel tööpäeva lühendada ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühade-eelsetel tööpäevadel ehk 23. ja 31. detsembril.

Lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osakoormusega töötaja, kes tavapäraselt ametis ainult kolm tundi päevas, ei pea riigipühaeelsel päeval tööle tulema.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda päeva lühendada, tuleb tal saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe korral rahas 1,5kordsena. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas ametisolijale makstakse palka kuu- või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel (tunnid tuleb täis teha kuu, mitte nädala lõikes), tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset tasu.