/nginx/o/2019/01/02/11691344t1h82c6.jpg)
Kilingi-Nõmme koduloolase Olev Pauksoni andmetel seisis 14. juunil 1941 kohalikus raudteejaamas üheksa vagunit, millega algas küüditatute teekond Venemaale, nende hulgas linnapea Albert Oissare pere. Punavõim näitas oma jõudu tööka rahva kallal taas 25. märtsil 1949, kui samas raudteejaamas oli väljasaadetute ootel teadaolevalt 37 nummerdatud vagunit. Eestisse naasid katsumustele vastupidanud aastate pärast.
Tänavu möödub 70 aastat märtsiküüditamisest, kuid Kilingi-Nõmmes pole ühtegi tähist, mille juures saaksid Siberisse lastena sundsaadetud või külmale maale asustatute lähedased süüdata meenutusküünla. Sellepärast ongi mõte püstitada jaama naabrusse Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks rajatud tammepargi raudteepoolsesse serva mälestuskivi Saarde valla, aga teistelegi küüditamisohvritele.
Mõtet toetavad Saarde vallavalitsus ja -volikogu, asukoha vaatasid jõulukuul üle abivallavanem Martti Rooden ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets. Mälestuskivi täiendab infotahvel.
Küüditatutest, nende saatusest ja suhtumisest mõttesse avada leinapäeval, 14. juunil 2019 Kilingi-Nõmmes mälestuskivi andke julgesti teada Pärnu Postimehe toimetusse Silvia Paluojale kui saardelasele.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)