Keeleteadlane: Meie e-riik ei ole veel nii e-riik, et suudaks eksamiruumis tagada õiguse kasutada veebisõnastikku

Sõnaveebi ja mitme sõnaraamatu toimetaja Margit Langemetsa arvates on see ­aasta austusavaldus eesti keelele, tuletades meelde oma kultuuri, juuri ja pärandit ning selle eripära. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sõnaraamatud on paksud ja rasked. Sellele ei saa vastu vaielda. Sellegipoolest lisandub köidetesse aeg-ajalt uusi sõnu ja tähendusigi. Aga samuti kaob kasutusest sõnu. Keeleteadlane ja sõnaraamatute toimetaja Margit Langemets selgitab, et loodud on spetsiaalsed eesti keele tarvis kohandatud programmid, mis aitavad seda tohutut keelemassi analüüsida.

Tänavu veebruaris avati keeleportaal Sõnaveeb, mis Langemetsa sõnutsi koondab kõik sõnaraamatud ühte kohta. Endisaja pabersedelitele kogutud keelematerjali asemel on teadlastel nüüd mahukad elektroonsed tekstikogud ja võimsad programmid, mis aitavad tekste osadeks võtta. Peale selle arvab ta, et inimene on see, kes loob hea või halva keele. Ja need “halvad” sõnad jõuavad kaante vahele seetõttu, et neid kasutatakse.

Sõnaveebis leidub umbes 17 000 uut sõna ja 1300 uut tähendust, mis pärinevad tänavusest sõnaraamatust. Miks numbrid niivõrd suured on?

Uute sõnade hulgas on uudiskeelendeid ehk päris uusi sõnu, aga ka neid, mis on keeles ammu olemas, ent pole varem üldkeele sõnaraamatuis seletuste ega näidetega varustatuna esinenud. Oleme hinnanud, et päris uusi sõnu, mis tähistavad hiljaaegu meie ­ellu sattunud nähtusi, asju või tegevusi, on umbes 5000.