Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/20/12826405t1heee4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/14/11865756t1h5b60.jpg)
Sõnaraamatud on paksud ja rasked. Sellele ei saa vastu vaielda. Sellegipoolest lisandub köidetesse aeg-ajalt uusi sõnu ja tähendusigi. Aga samuti kaob kasutusest sõnu. Keeleteadlane ja sõnaraamatute toimetaja Margit Langemets selgitab, et loodud on spetsiaalsed eesti keele tarvis kohandatud programmid, mis aitavad seda tohutut keelemassi analüüsida.
Tänavu veebruaris avati keeleportaal Sõnaveeb, mis Langemetsa sõnutsi koondab kõik sõnaraamatud ühte kohta. Endisaja pabersedelitele kogutud keelematerjali asemel on teadlastel nüüd mahukad elektroonsed tekstikogud ja võimsad programmid, mis aitavad tekste osadeks võtta. Peale selle arvab ta, et inimene on see, kes loob hea või halva keele. Ja need “halvad” sõnad jõuavad kaante vahele seetõttu, et neid kasutatakse.
