Kalatöötlemine elab Pärnus Vene turu lukku keeramise kiuste

Kogenud kalatöötlejal Natalja Jeršoval ­kulub ühe räime rookimiseks paar sekundit. Ettevõttes pole mindud käsitsirookimiselt masinatööle, et ­säilitada ­inimestele töökohad ja ­toodangu kvaliteet. Foto: Mailiis Ollino

Veel mõne aasta eest, kui Vene turg oli Eesti kalatoodetele avatud, sai 1994. aastal asutatud Kihnu Kala ASis tööd veerandsada kätepaari, nüüd viis korda vähem.

“Raske on, nii et olen korduvalt mõelnud ettevõtte sulgemise peale,” tunnistas Kihnu Kala omanik ja tootmistehnoloog Sergei Kozlov.

Vene turg lakkas Eesti kalatöötlejatele olemast 2015. aastast. Kozlovi kinnitust mööda oli Venemaa väga hea ostja: maksis kauba eest ette, oskas lugu pidada toote kvaliteedist ega nurisenud küsitud hinna üle.

“Vene turg oli maksujõuline, seevastu kui Ukraina partnerid võtavad kauba võlgu, makstes mõnikord alles kolm kuud pärast kauba kättesaamist. Halvemal juhul keelduvad üldse maksmast, luuletades kokku mõne pretensiooni kauba kvaliteedi kohta,” rääkis Kozlov. “Seepärast oleme piirdunud Ukrainas kahe–kolme partneriga, kellele kala müüme ja keda võime usaldada.”