Maranal sõrmitsevad naised miljoneid taimi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogenud pilgu ja vilunud liigutu­sega vaatavad naised üle transpordikasti sorteeritavad männitaimed.
Kogenud pilgu ja vilunud liigutu­sega vaatavad naised üle transpordikasti sorteeritavad männitaimed. Foto: Mailiis Ollino

Maranal helendavad klaari sinitaeva taustal kasvuhoonete kuplid, igaühe alla mahub pool miljonit metsataime, mis mitme inimpõlve järel annavad vastu keskeltläbi 700 tihumeetrit puitu. Millises kodumaa kandis RMK Marana taimlas kasvujõu saanud harilikud männid, kuused ja arukased tarbepuuks sirguvad, oleneb riigimetsa majandajate tellimustest.

Tänavu on Kilingi-Nõmme külje alt vaja istutuspaikadesse saata ligemale kaheksa miljonit taime ehk täpsemalt 7,7 miljonit männi-, 700 000 kuuse- ja 160 000 kaseistikut.

Taimlajuht Aive Vahter pargib oma ratta kontori-olmemaja juurde. Ratas on lumemineku järel kiireim liikumisvahend kasvuhoonete ja -väljakute, tootmis- ja külmhoone vahelisel hiigelalal.

“Praegu külvame mändi järgmiseks aastaks. Igas kasvuhoones on 1600 ruutmeetrit pinda, üheksa ja pool kasvuhoonet on vaja esimese külviga täita männi ja poolteist kasvuhoonet kuusega,” vuristab Aive Vahter numbreid, nagu oleks ta sangpommirebimise meistersportlasena võistluskohtuniku ees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles