/nginx/o/2019/04/19/11962551t1h05e1.jpg)
Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased kinkisid koduvallale ja riigile 100 tamme salu, millest kujuneb kohaliku noore autori Karin Rea eskiisi järgi kõnniradadega looduspark pinkide, valgustuse ja teematahvlitega, näiteks haridus, muusika. Linnulennult meenutab kõnniteede asetus puulehte, millele saab vajdusel rootsusid ehk radasid lisada. Pärnu maantee ja Vainu tänava äärde on plaanis rajada parkla, millest algab nii-öelda lehesaba.
Mullu lastekaitsepäeval, 1. juunil pidulikult avatud tammesalu talgupäevale on Saarde vallavanema Eiko Tammisti ütlemise järgi registreernud muljetavaldav hulk inimesi. Plaanis on korrastada raudteejaama ümbrustki, kuigi see ei ole vallaala, vaid kuulub raudteefirmale. Ala korrastamine läheb korda nendele, kelle lähedased küüditati samast raudteejaamast 1941. ja 1949. aastal.
Kohaliku ajaloouurija Olev Pauksoni raamatu andmetel seisis 1941. aasta 14. juunil Kilingi-Nõmme raudteejaamas ootel üheksa ja 1949. aasta 25. märtsil 37 loomavagunit, millega piirkonna ettevõtlikud inimesed sundasumisele saadeti. Teadaolevalt küüditati praegusmõistes Saarde vallast 70 aastat tagasi märtsis 226 peret, kelle sihtkoht oli kas Krasnojarski krai või Novisibirski oblast.
Saarde vallast küüditatutele mõeldes avatakse kohalike algatusel 14. juunil mälestusmärk, mille kujundab Ülo Kirt. Ristküliku kujuline tähis on ülevalt nagu pooleks murtud, sümboliseerides katkenud saatusi. Kivi täiendab teabetahvel, millele on kantud ka need 50 pere, kes juuniküüditamise ajal kas elasid või olid sündinud Kilingi-Nõmmes ning tollases Jäärja, Kilingi, Pati, Saarde, Tali, Tihemetsa ja Voltveti vallas. Nende hulgas oli Voltveti metsakooli direktor, metsandusteadlane Paul Reim ja tema pere ning traagiliseks teeb juuniküüditatute saatuse teadmine, et pered lahutati ning mehed saadeti enamasti Sverdlovski oblastisse, kus nad vangilaagris kas hukati või surid eeluurimisel.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)