/nginx/o/2019/05/01/12072898t1h7c62.jpg)
Täna Kilingi-Nõmmes talgutel Tartu ülikooli teadlaste nurmenuku õietüüpide määramise projektis osalenud noor talguline ehmatas kõvasti, kui sai lillede vaatlemise ajal ussilt hammustada.
Täna Kilingi-Nõmmes talgutel Tartu ülikooli teadlaste nurmenuku õietüüpide määramise projektis osalenud noor talguline ehmatas kõvasti, kui sai lillede vaatlemise ajal ussilt hammustada.
Kuna kooli juurest oli vaatluspaika jala tuldud umbes kaks kilomeetrit, aitas Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik poisi kiiresti kohaliku kiirabiarsti juurde sõidutada, et kindlaks teha, kas tegu on nastiku- või rästikuhammustusega.
Et kohalik arst ei osanud täie kindlusega väita, kumma siu hambad olid lapse käele jälje jätnud, sõitis poiss pärast Pärnu haiglasse, kus arstid ta jälgimisele jätsid.
Ussilt nõelata saanud noormees rääkis pärast kohaliku tohtri juurest tulekut, et ta enesetunne on hea, ehkki käsi natuke tulitab.
Kui rästik hammustab
Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada. Rästikuhammustus on ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe hammustusega võib organismi sattuda 0,02 - 0,1 ml mürki.
RÄSTIKUMÜRK:
Hammustuskohal on tavaliselt näha kahte väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge, tekib naha punetus ja hammustuskohale võivad moodustuda villid, hammustuskoht tursub ja muutub valulikuks, turse võib levida ulatuslikule piirkonnale, esinenda võib kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus, üldine nõrkus, minestamine, külmavärinad, hingamisraskus, lihastõmblused, krambid, raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.