Piltuudis: nurmenukke kaardistanud noor talguline sai siult nõelata (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kilingi-Nõmmes talgutel Tartu ülikooli teadlaste nurmenuku õietüüpide määramise projektis osalenud noor talguline ehmatas kõvasti, kui sai lillede vaatlemise ajal ussi käest hammustada.
Kilingi-Nõmmes talgutel Tartu ülikooli teadlaste nurmenuku õietüüpide määramise projektis osalenud noor talguline ehmatas kõvasti, kui sai lillede vaatlemise ajal ussi käest hammustada. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Täna Kilingi-Nõmmes talgutel Tartu ülikooli teadlaste nurmenuku õietüüpide määramise projektis osalenud noor talguline ehmatas kõvasti, kui sai lillede vaatlemise ajal ussilt hammustada.

Kuna kooli juurest oli vaatluspaika jala tuldud umbes kaks kilomeetrit, aitas Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik poisi kiiresti kohaliku kiirabiarsti juurde sõidutada, et kindlaks teha, kas tegu on nastiku- või rästikuhammustusega.

Et kohalik arst ei osanud täie kindlusega väita, kumma siu hambad olid lapse käele jälje jätnud, sõitis poiss pärast Pärnu haiglasse, kus arstid ta jälgimisele jätsid.

Ussilt nõelata saanud noormees rääkis pärast kohaliku tohtri juurest tulekut, et ta enesetunne on hea, ehkki käsi natuke tulitab.

Kui rästik hammustab

Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada. Rästikuhammustus on ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe hammustusega võib organismi sattuda 0,02 - 0,1 ml mürki.

RÄSTIKUMÜRK:

  • lagundab vererakke;
  • häirib vereringetööd;
  • häirib verehüübimist;
  • tekitab allergilisi reaktsioone.

Hammustuskohal on tavaliselt näha kahte väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge, tekib naha punetus ja hammustuskohale võivad moodustuda villid, hammustuskoht tursub ja muutub valulikuks, turse võib levida ulatuslikule piirkonnale, esinenda võib kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus, üldine nõrkus, minestamine, külmavärinad, hingamisraskus, lihastõmblused, krambid, raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.



ESMAABI:
  • rahustage kannatanut;
  • asetage kannatanu lamavasse asendisse, hoidke teda soojas ja liikumatuna – vältides nii mürgi levikut organismis;
  • tagage jäseme liikumatus - toetage või lahastage jäse;
  • kontrollige/jälgige elulisi näitajaid;
  • eemaldage kannatanult pigistavad riided ja sõrmused;
  • asetage hammustuskohale võimalusel kuiv puhas side ja midagi külma;
  • helistage hädaabi numbril 112 või transportige kannatanu lähimasse raviasutusse;
  • üksi olles püüdke ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni, kutsudes endale abi.
  • tegutsege eelnevalt kirjeldatud viisil ka juhul kui on tekkinud rästikuhammustuse kahtlus.

Rästikuhammustuse puhul on keelatud:
  • teha sisselõiget hammustuspiirkonda, imeda või üritada mürki haavast välja pigistada;
  • põletada hammustuspiirkonda;
  • tõsta hammustatud jäset kõrgemale;
  • kasutada žgutti kahjustatud jäsemel;
  • tarbida alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini.
Tagasi üles