Uppunute seas on varasemast rohkem eakaid

Pärnu jões ujumisega kaasnevad riskid, muu hulgas tuleb jälgida tervislikku seisundit ja veeliiklust, ühtlasi kaasneb alkoholiga uljus. Ujuda tasub vaid piki kallast, soovitavalt ülesvoolu, mitte risti üle jõe või allavoolu.

FOTO: Ants Liigus

Ehkki uppunute arv üldiselt on viimastel aastatel vähenenud, on Eestis tänavu nende hulgas enam eakaid inimesi. Möödunud nädalavahetus oli eriti traagiline: riigis uppus neli inimest, kellest koguni kolm olid vanemaealised.

“Selgelt on välja joonistunud veeõnnetustesse sattujate riskigrupp – vanemad inimesed. Õnnetuste põhjal saame järeldada, et paljud neist on juhtunud, kuna inimesed on palavate ilmadega ujuma minnes tervislikku seisundit ja füüsilist vormi üle hinnanud. Keegi pole kaitstud terviserikke eest, mis võib tabada ootamatult ja kohta valimata, aga alati tasub suhtuda realistlikult oma tervisesse ja arvestada krooniliste haigustega,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Uppunuid Eestis 28. juuli seisuga:
2019 - uppunuid 27, neist 20 olid 50aastased või vanemad,
2018 - uppunuid 27, neist 17 olid 50aastased või vanemad, 
2017 - uppunud 23, neist 14 olid 50aastased või vanemad.
Andmed: päästeamet

Virkala lisas, et tihtilugu on eakad uppunud mõne tobeda õnnetuse tõttu: on komistanud ja kukkunud, läinud ujuma, aga jaks on otsa saanud või kukkunud paadist vette. 

“Vanematel ja kehvema füüsilise vormiga inimestel on turvalisem ujuda kalda läheduses koos kaaslastega ja hoida nendega kontakti. Uppuv inimene üldjuhul häält ei tee, sest tema jõud läheb enda pinnal hoidmiseks. Uppuja tunneb ära selle järgi, et ta vajub aeg-ajalt vee alla ja ahmib pinnale tulles meeleheitlikult õhku,” tuletas Virkala meelde.

Vanematel ja kehvema füüsilise vormiga inimestel on turvalisem ujuda kalda läheduses koos kaaslastega ja hoida nendega kontakti.

Pärnumaal on sel aastal märja haua leidnud kaks inimest: 53- ja 57aastane mees. Mõlemad avastati uppununa mais ja ekspertiis tuvastas hiljem, et nad olid hukkumise ajal alkoholijoobes. Seega võib nende vettekukkumist ja uppumist seostada joobega.

Päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik viitab kurvale statistikale: “Paraku on igal aastal ligi pool vees hukkunutest uppumise ajal olnud alkoholijoobes. See on suur riskitegur. Kui veekogu ääres või enne selle juurde minekut tarvitatakse ohtralt alkoholi, mille tagajärjel kaob tasakaalutunnetus, siis võib inimene kergesti libastuda ja ootamatult kukkuda veekokku, kust enam ise välja ei saa. Uputakse ka siis, kui minnakse ohte alahinnates ja ennast ülehinnates joobes peaga ujuma ning väsitakse või ei suudeta vees ootamatustega toime tulla.”

Veekogu ääres tasub käituda vastutustundlikult, jälgida nii enda kaaslasi kui ka panna tähele vaateulatuses võõraid.

Tagasi üles