Galerii: Pärnu-Jaagupi priitahtlikel pole enam alevi koledaim maja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kui seni peeti Pärnu-Jaagupi vabatahtlike päästjate maja alevi üheks koledamatest, on viimase üheksa aastaga hoone ilme tundmatuseni muutunud. Kunagisele 1932. aastast pärit pritsukuurile on juurde ehitatud soojad garaažid, olmeruumid ja katlamaja. Maja pole aga valmis, sest priitahtlikel on veel täitmata suuri plaane.

Vabatahtlike päästjate hoone otsaseina kaunistab pärast ehitustöid seinamaal nende logoga. Maali autor Kristjan Tamm käis Pärnu-Jaagupis kettagolfi mängimas ja soovis teha grafiti koolimaja taha katlamaja seinale. Pärnu-Jaagupi tuletõrjeseltsi liikme Andro Oviiri ütlust mööda ei osatud soovitada, mida sellele seinale kujutada, mistõttu tegid nad ettepaneku kujundada pritsu­maja seina. Tulevikus plaanivad nad suure garaaži nurgale lasta joonistada päästeauto.

​Kui varem hoidis garaažis ­autosid jahedal ajal soojas diiselmootoriga puhur, on nüüd kogu maja varustatud põrandaküttega. Garaažis on kogu päästevarustus. Tulekustutusauto Gaz-66 kannab nime Meie Tiina. Paakauto on ristitud Rannoks, see on 1978. aasta Volvo.

Masinaid pole nimetatud juhuslikult, neil on kindel tähendus. “Kui me pimedatel talveõhtutel autot renoveerisime ja selle pulkadeks võtsime, käis seltsi ühe liikme kaasa Tiina siin aeg-ajalt meest hurjutamas, et võiks koju ka tulla,” meenutas nime saamise lugu Pärnu-Jaagupi tuletõrjeseltsi juhatuse esimees Mikk Mölder. “Siis mõtlesimegi, et nime­tame auto Meie Tiinaks.”

Teine on aga pühendatud seltsi meie hulgast lahkunud liikmele Rannole, kes alustas esimese paakauto ehitust, kuid see jäi pooleli.

Tagasi üles