Tänavune soe ja vihmane detsember on vastu jõulupühasid kergitanud jõgede veetaseme tavapärasest kõrgemale ning vesi laiub mitmel pool heinamaadel ja metsa all.
Vesine detsember kergitas jõed üle kallaste
Maanteeamet sulges eile suurvee tõttu Pärnumaal liikluseks Kalli-Tõstamaa-Värati maantee. Ümbersõit toimub Kärbu või Audru kaudu.
Täna suleti suurvee tõttu liikluseks Jaagupi-Urissaare maanteel Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ja Urissaare vaheline maanteelõik kilomeetritel 2,89 kuni 8,79. Ümbersõit on Kabli-Massiaru või Laiksaare-Massiaru-Teaste kaudu.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) hüdroloogi Tiia Pedusaare teatel on Läänemaal Kasari jões detsembri kõrgeim veetase juba saavutatud.
Kõrge veetase on Pärnumaa jõgedeski.
EMHI andmetel mõõdeti Sauga jõe Nurme vaatluspunktis täna kella 10 ajal veetase 325 sentimeetrit sealsest nullpunktist kõrgemaks. Viimase viie aasta vaatlustulemuste järgi on see Sauga jõe detsembrikuu rekordtase. Eelmine kõrgseis pärineb 2008. aasta detsembrist – 318 sentimeetrit.
Pärnu jõe Oore vaatluspunktis on veetaset mõõdetud juba 1922. aastast. Täna kella 10 ajal mõõdeti seal jõevee tasemeks 282 sentimeetrit (rekord pärineb 1923. aastast 297 sentimeetriga).
Reiu jõel Laadil mõõdeti veetasemeks 188 sentimeetrit, viie aasta tulemuste detsembri rekord pärineb sealgi 2008. aastast – 192 sentimeetrit.
Soomaal Halliste jõel oli Riisa vaatluspunktis veetase 260 sentimeetrit üle keskmise.
Et järgnevatel päevadel vihma- ja lörtsisadu jätkub, võib aasta lõpul oodata Soomaal üleujutuse saabumist ehk nende endi kõnepruugis viiendat aastaaega.
Soomaal kanuumatkasid korraldava Aivar Ruukeli jutu järgi on sealsed jõed samuti paiguti üle kallaste tõusnud. „Päris erakordne see detsembrikuu kohta pole. Ka varem on detsembris vett kergitanud,“ rääkis ta. Kui kevadel aitab veetaset tõsta lumesulavesi, sõltub Ruukeli sõnade kohaselt praegu veeseisu edasine tõus vaid sademetest.
Kui huvilisi leidub ja ilma peab, plaanib Soomaa rahvas sealsetel vetel aasta lõpus kanuumatkasid korraldada.