„Veelinnujaht puudutab eelkõige merega piirnevaid maakondi, kus viimase paari aastaga on olukord paranenud ja jaht toimub üldjuhul jahipidamise nõudeid arvestades. Probleemid on seotud pigem maaomanike ja kogukonna huve arvestamata jätmisega,“ märkis keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht. Jahimehed, maaomanikud ja jahikorraldajad peaksid teatud juhtudel kogukonda teavitama, mis mahus, kunas ja kus tohib jahti pidada.
Pärnumaal on rannajoon koos saarte ja laidudega 635 kilomeetrit pikk.
Jahiseaduse järgi võib oma maal korraldada linnujahti maaomanikki, kellel on soovitav jälgida, kas jaht toimub tema maaüksusel ettenähtud korra alusel. Keskkonnainspektsioon teeb jätkuvalt jahijärelevalvet kõigi jahiliikide üle, kuid igal hetkel pole võimalik kõigi küttide tegevust kontrollida. Avastanud õigusrikkumise, tuleks nähtu või kuuldu jäädvustada ja linnujahi reeglite rikkumisest või selle kahtlusest kiiresti teatada valvetelefonil 1313 või meilil 1313@112.ee.
„Varem on olnud probleeme jahituristidega, kes ei ole iga kord kinni pidanud meie jahipidamise nõuetest. Olukorra parandamiseks kehtib teist aastat jahiseaduse muudatus, mille järgi antakse välisriigi jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikutele veelinnujahiks väikeuluki jahiluba pärast jahinduskoolituse läbimist,” selgitas Luht. Muudatuse eesmärk oli tutvustada turistidele meie jahinduse õigusakte ja head tava.
Võrreldes varasemate aastatega on inspektsiooni hinnangul vähenenud jahituristide toime pandud rikkumiste hulk. Samuti on paranenud suhtumine loodusesse, kus jahinduse head tava järgides on hakatud tühje padrunikesti ja muid jäätmed koguma prügikottidesse, andes sellega eeskuju kõikidele jahimeestele.
Keskkonnainspektsioon tuletab meelde, et veelinde küttides on keelatud kasutada elektroonseid peibutusvahendeid, küll on lubatud mehaanilised vahendid nagu viled ja peibutuskujud. Samuti ei tohi küttida pliihaavlitega, et vältida veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele mürgistuse teket.