Sütevakas vaeti digisuhtluse tagajärgi

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis arutati digimaailmas elamisega kaasnevaid probleeme.

FOTO: Urmas Luik

Koolitusprogrammi Õpilaste Digitaalne IQ raames toimunud loengul ja vestlusringis Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis tõdeti, et kuna uued põlvkonnad kasvavad üles suuresti digimaailmas suheldes, tekib neil juba hirm, kui tuleb vestelda näost näkku või isegi helistada.

“Vaikselt hakkavad suureks kasvama noored, kes juba väikesest peale on kasvanud digimaailma ja netisuhtlusega. See pole muidugi ainult halb, aga on tõstnud esile uusi probleeme. Üks neist on kindlasti see, et reaalses elus näost näkku suhtlus või isegi otse telefonis rääkimine nõuab neilt teatud julgust ja eneseületust,” selgitas Sütevakas vestlusringis osalenud psühholoog, pere- ja paariterapeut Kätlin Konstabel.

Noortega kohtuma tulnud hingearst nentis sedagi, et paljud täiskasvanud maadlevad sama probleemiga: märksa lihtsam tundub saata sõnum, vajutada „send“ nuppu ja siis peita telefon ära ja teeselda, et mure on lahendatud või seda pole olnudki. “Nii jääb saamata aga kogu muu oluline info, mis saadakse vestluspartneri reaktsioonidest, kehakeelest, emotsioonidest,” rääkis Konstabel.

Vestlusringis osalenud youtuber’id Maria Rannaväli ja Sidni Tomson nõustusid, et neilgi on tulnud ette juhtumeid, kus võõrale inimesele helistamine on nõudnud tõelist eneseületust. “Mina pole saanud oma autojuhiluba tehtud, kuna ma ei julge oma õpetajale helistada,” tõdes üks vestlusringis osalenud õpilastest.

Konstabel soovitas, et üks nippe hirmust üle saada on võtta mõni lähedane sõber julgustuseks kõrvale seisma või hoopis leppida kokku, et helistamata jätmisele järgneb mingi kohustus sõbra ees. “Mind abistab mõtlemine, et näiteks seesama sõiduõpetaja saab päevas ilmselt selliseid kõnesid kümneid ja talle on see täiesti tavaline, kuigi noorele helistajale võib tunduda kõne tegemine eriline ja hirmus,” lisas Tomson.

Samsungi algatatud programm Õpilaste Digitaalne IQ õpetab koolinoori veebiloengute ja vestlusringide kaudu digimaailmas paremini hakkama saama. Kuna digisuhtluse korrektne etikett puudub, moodustab osa programmist 9.–12. klasside õpilastle mõeldud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma internetis käitumise reeglistikku.  

Õpilaste Digitaalse IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpse teabe Netiketi kohta, peale selle näiteks videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni, netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Ekspertidega vestlevad Netiketi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. Võistlustöid saab esitada 10. detsembrini.

Tagasi üles