Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/04/12787914t1h9f71.jpg)
Täna on rahvusvaheline vabatahtlikele pühendatud päev, mille idee käis 1985. aastal välja ÜRO üldassamblee. Sel päeval püütakse anda inimestele rohkem teavet selle kohta, millega vabatahtlikud tegelevad, ja kaasata uusi inimesi vabatahtlikuks. Selle üle, mida tähendab vabatahtlik merepäästetöö, arutlesime viimased kümme aastat priitahtlik merepäästja olnud Tauno Tähega.
Lääneranna vallas Kõmsil elav Tähe on varem töötanud loomaarstina, kuid praegu kasvatab lihaveiseid. Merepääste juurde sattus ta läbi kurva isikliku kogemuse nagu tema sõnutsi veel nii mõnigi. “Minu puhul oli see konkreetselt lähedase inimese kaotus veeõnnetuses. Mul puudus igasugune oskus talle abi anda,” avaldas vestluskaaslane.
Kuna Tähe on iseenda ülemus, panustab ta vabatahtlikku merepäästesse nii palju kui võimalik.
