Sisukord
Uudised
Paberleht

Muudatused: tulevikus kasvavad metsas kiibistatud puud

4 min lugemist
Keskkonnaagentuuri juhtspetsialist Enn Pärt käsitles Pärnus konverentsil metsakorralduse tähtsust ­Eesti metsanduses. FOTO: Urmas Luik

Riikliku metsakorralduse 100. ja statis­tilise metsa­in­venteerimise 20. aastapäevale pühendatud metsakorralduse konverentsil Pärnus möönis keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, et mõnele on mets vaid taustapilt autosõidul, teine otsib metsast vaimset tuge, kolmas võtab seene- või marja­korvi, kuid üsna paljudele on mets argine töökeskkond.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kahte tähtsündmust märkival arupidamisel kõneldigi sellest, mis jääb 100 aasta sisse ja missugune on Eesti metsakorralduse olevik ja tulevik. Ees terendavast maalis sõnapildi OÜ Metsabüroo juhatuse liige, dendro- ja eksperdihinnangute tegija Pille Mäerand.

“Eesti metsade pindalast pool on kasutusest väljas, ülejäänud pool on kuulutatud majandusmetsaks. Infot ei vajata ilmselt riiklikest huvidest lähtudes, vaid pigem omanikud, kes tahavad oma metsa arukalt ja jätkusuutlikult majandada,” arvas Mäerand.

Mäeranna jutu järgi saab droonide kasutamise ajastu mööda, kasutusele võetakse mikrokiibid, mis surutakse taimede koorde istuta­misel. Mikrokiibid annavad võimaluse läheneda igale puule eraldi, nii et mis tahes hetkel saab infot näiteks puuliigi, dimensiooni, kahjustuste, juurdekasvu, aastarõngaste läbimõõdu, toitainete ja valgus­tingimuste kohta.

12.12.2019 14.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto