Pärnakast proviisori eestvõttel laekus apteegireformi vastu üle 200 avalduse

Apteegireformi vastu koguti üle 200 allkirja.

FOTO: Mihkel Maripuu

Apteekides töötavad proviisorid ja farmatseudid on andnud üle 200 toetusallkirja, et apteegireform tühistataks ja nad saaksid keskenduda erialatööle. Tegemist on apteekritega, keda ei esinda proviisorite koda, mis koondab ainult murdosa Eesti proviisorkonnast.

Pärnu Papiniidu apteegi proviisor Tiina Anniko saatis oktoobris kolleegidele üleskutse avaldada apteegireformi tühistamise suhtes arvamust. Ootamatult laekus üle 200 toetusallkirja kogu apteegiturult, kus proviisorid ja farmatseudid teatasid – kohati kollektiivide kaupa –, et nemadki ei soovi reformi ega ettevõtjaks hakata.

“Mul ei olnud kasutada kõigi Eesti proviisorite ja farmatseutide aadresse, see lihtsalt hakkas levima ja toetusavaldused tulid ja tulid,” ütles Anniko pressiteate vahendusel. “Kirjutasin neile, et saatest saatesse käib meie nimel rääkimas kaks–kolm inimest, kes tegelikult Eesti proviisorkonna valdavaid hoiakuid ei esinda. Proviisorite kojas on ju ainult üle 100 liikme, aga ainuüksi proviisoreid on Eestis 1000, farmatseudid peale selle. Probleem on, et enamik proviisoreid on töövõtjad, teevad oma erialast tööd ja nende nimel ei räägi keegi. Reformi nime all käib aga konkurentsivõitlus, kus ühed ettevõtjad proovivad teistelt apteeke üle võtta, õigustades ennast erialase haridusega ja tehes nägu, nagu õnnestuks proviisoritel apteeke pidada majandusseadusi eirates. Pole raske mõista, et proviisorite koja üks eestvedajaid, Põltsamaa apteegiomanik Ülle Rebane, loodab ilmselt haarata pärast ketiapteekide väljatõrjumist monopoli Põltsamaa apteegiturul ja teine avalik sõnavõtja, Paide apteegiomanik Kai Kimmel omakorda Paides.”

Tõika, et apteegireformil puudub proviisorite toetus, näitab Anniko sõnutsi seegi, et pühapäeval kell 12 Vabamus toimuma pidanud toetuskoosolek jäi osalejate puudumise tõttu ära.

Ometi kutsus apteekrite liit sel nädalal oma toetajaid üles sõnadega: “Kui tulete pühapäeval kohale, on meil võimalus midagi apteegireformi heaks ära teha. Kui ei tule, pole meil pärast mõtet nuriseda”.

Anniko viitas ajakirjanduses kajastatud proviisorite koja läbikukkunud üldkoosolekule, sest kvoorumit ei tulnud aastaaruande vastuvõtuks täis – saalis istus natuke üle 30 proviisori.

Anniko kogus toetusavaldusi ainult 11. novembrini, mil saatis kirjad kõigile riigikogu fraktsioonidele ja selgitas, et on saanud üle paarisaja vastuse oma kolleegidelt, kes annavad radikaalselt teistsugust tagasisidet apteegireformi vajalikkuse kohta, kui meedias räägitakse.

“Mu kõhutunne ega lähemate kolleegidega suhtlemisel saadud kogemus ei petnud mind,” märkis Anniko. “Jutud ahistatud apteekritest, kes pole vabad ja peavad sõltumatuks saama, ei haaku enamiku apteekrite ega patsientide arvamusega. Otsustajad ja avalikkus on kuulnud kõigest omakasupüüdlike aktivistide arvamust, mille taga ei ole laiapõhjalist proviisorkonna tuge.”

Anniko selgitas: “Mind paneb imestama, et riik paneb meid proviisoritena olukorda, kus kolme kuuga oleme käpuli. Eriti tunnevad selle pärast suurt muret farmatseudid, kellel kaob stabiilne tööandja ja kes ei saa ise selleks midagi ära teha. Apteekide arvu järsul vähenemisel halveneb ravimite kättesaadavus. Proviisorkonnas aga tekib senise tööjõupuuduse asemel tööpuudus.”

Ühtlasi juhtis Anniko tähelepanu seigale, et proviisorite koja tegevjuhil Karin Alamaa-Aasal puudub igasugune apteegiomaniku kogemus.

“Kõige rohkem häiribki meid, professionaalseid töövõtjatest proviisoreid, küüniline kahepalgelisus, millega käputäis proviisorite nimel kõnelevaid aktiviste tahab kõik pea peale pöörata. Osal puudub isegi ettevõtluskogemus. Nad ei suuda tulevikus Eesti patsiente ära teenindada ja tegelikult ei saa nad ka arvestada ülejäänud proviisorkonna toetusega, sest me soovime töörahu ja jätkata oma erialase tööga,” kinnitasid Papiniidu apteegi apteekrid.

Proviisor Tiina Anniko on kunagine apteegiomanik ja Papiniidu apteegi juhataja. 

Tagasi üles