RMK esitas vastuväited Kurgja piirkonna raie kohta

Meedias on täna eri pealkirjade all teada antud RMK kavatsusest teha umbes 75 hektaril eri liiki raiet Pärnumaal Kurgja talumuuseumi ümbruse riigimetsas.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kirjutas vastulause ühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) täna avaldatud pressiteatele „Kodanikuühendus vaidlustas RMK massilised raied C. R. Jakobsoni kodukohta ümbritsevates Vändra metsades“.

Meedias on täna eri pealkirjade all teada antud RMK kavatsusest teha umbes 75 hektaril eri liiki raieid Pärnumaal Kurgja talumuuseumi ümbruse riigimetsas. Muu hulgas on väidetud, et RMK kavatseb raiuda kanakulli elupaigas, vääriselupaikades ja kavandataval maastikukaitsealal. Peame vajalikuks selgitada, et need väited ei vasta tõele.

RMK haldusse kuuluva Kurgja ümbruse riigimetsa pindala on kokku 688 hektarit (Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja Pärnu jõe ning Mädara jõe vahelisel alal). Lageraiega kavatsetakse raiuda 36 hektarit küpseks saanud metsa ja seejärel see uuesti istutada. Keskealises ja valmivas metsas tehtava hooldusraie kogupindala on 13 hektarit ja muud raiet plaanitakse 1,4 hektaril.

RMK ei plaani raiuda kanakulli pesapaigas: viidatud pesapaik asub eramaal, RMK aga majandab vaid riigimetsa. Seega ei ole ükski kavandatud raietest vastuolus teise kategooria looduskaitsealuse linnuliigi kaitseks kehtestatud reeglitega.

RMK on koostöös keskkonnaametiga kontrollinud võimalike vääriselupaikade esinemist kõnealuses piirkonnas ja moodustanud kaks uut vääriselupaika kogupindalaga viis hektarit, neist üks on registrisse kantud 2019. aasta septembris ning üks on edastatud keskkonnaagentuurile registrisse kandmiseks. Vääriselupaikades raiet ei toimu.

Samuti juhime tähelepanu, et ükski raiekoht ei jää kavandatava Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala piiridesse ega ohusta kavandataval maastikukaitsealal asuvaid kaitsealuseid liike. Segadust tekitab ilmselt asjaolu, et üle kümne aasta tagasi alanud kaitseala moodustamisel märgiti võimalikud kaitseala piirid ja kanti need vastavasse riiklikku registrisse (EELIS). Praeguseks on aga keskkonnaamet kaitseala moodustajana kavandatavaid piire kohandanud ja raiet planeerides on RMK ka nende muudatustega arvestanud.

Kinnitame, et RMK tegevus ei mõjuta Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala koosluste, sealhulgas sealsete kaitsealuste taime- ja loomaliikide seisundit. RMK pöörab rangelt kaitstavale metsale suurt tähelepanu: seal metsamajandamist ei toimu. Pärnumaa on keskkonna mõistes üks paremini kaitstud maakondi kogu Eestis. Maakonna riigimetsamaast (194 469 hektarit) moodustavad range kaitse all ja majanduspiirangutega metsad ligemale 50 protsenti metsade kogupindalast.

Tagasi üles