Nelja aastaga pääseb tolmust vaid 52 kilomeetrit riigiteed (1)

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Riigimaantee number 19205 Tammaru–Mihkli vahele jääb Maalinna peatus, mida läbiv “Rahvas ratastel” jõuab liinilt Pärnusse tagasi akendeni porisena.
Riigimaantee number 19205 Tammaru–Mihkli vahele jääb Maalinna peatus, mida läbiv “Rahvas ratastel” jõuab liinilt Pärnusse tagasi akendeni porisena. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal on 525 kilomeetrit kruuskattega riigiteid, millest 52 kilomeetrile ehk kümnendikule ehitatakse teehoiukava järgi aastatel 2020–2023 tolmuvaba kate (vt tabel). Neile lisandub sadu kilomeetreid vallateid, mille remondi ja korrashoiu eest kannab hoolt omavalitsus.

Vahe on selles, et hajaasustatud riik tõkestab endale kuuluvatele kruuskattega teedele tolmuvaba katte paneku klausliga, et keskmine ööpäevane liiklussagedus peab ületama 50 autot. Vald sellist barjääri ehitada ei saa, sest tööle, kooli, lasteaeda ja elutähtsate teenusteni peavad inimesed pääsema aasta läbi korralikku teed pidi ka siis, kui keskmine liiklustihedus tuleb viis autot ­ööpäevas.

Aastatel 2020–2023 on riigi teehoiukava järgi plaanis tolmuvaba kate panna lõiguti näiteks Suurejõe–Vihtra–Jõesuu, Kadjaste–Suurejõe ja Kaansoo–Tori teele. Kuivõrd see aitab 1012 ruutkilomeetri suuruse Põhja-Pärnumaa valla elanikke, on iseküsimus ajal, mil omavalitsuse registris on 270 kilomeetrit tänavaid-teid, neist 225 kilomeetrit kruuskattega.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles