/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg){kind=small}
Varjupaikade MTÜ koduta loomade varjupaigad tähistavad sõbrakuud kampaaniaga “Sõpra tunned sabast!”, et väärtustada inimsuhete kõrval suhteid loomadega. Veebruaris Pärnu varjupaiga kassidele kodu pakkujad saavad loomaga kaasa tasuta veokasti.
Varjupaikade MTÜ üldjuhi Triinu Priksi sõnutsi kutsuvad varjupaigad traditsioonilise kampaaniaga inimesi üles leidma endale varjupaigast kasse-sõpru. “Kassid, kes leiavad veebruaris kodu, saavad kingitusena kaasa transpordiboksi, millega loom turvaliselt koju toimetada,” märkis Priks.
“Nii kassile kui tema uuele perele on ohutum, kui kass on sõidu ajal selleks ette nähtud boksis, mitte süles või autos lahtiselt. Ka hiljem on kast vajalik, näiteks selleks, et viia kass vähemalt kord aastas loomaarsti juurde,” lausus Priks.
Praegu ootab MTÜ seitsmes varjupaigas kodu 323 kassi, neist Pärnus neli. Kõige nooremad neist on seitsmekuused Sõstar ja Jovita.
“Neist silmapaistvaim lugu on Sõstral, kes saabus Suurejõelt varjupaika susiseva kassipojana, kuid nüüd saab talle juba pai teha,” rõõmustas Priks.
Looma võiks võtta varjupaigast, sest need loomad on juba maailma sündinud ja osutunud kellelegi ülearuseks.
Vahel tuuakse loom varjupaika tagasi, sest üürileandja on keelanud loomapidamise oma pinnal.
“Pole mõtet toetada segavereliste loomade juurdeteket. Kui inimesed näevad, et nende loomadele “kogemata” sündinud poegadele on keeruline kodu leida, hakkavad nad ehk mõtlema loomade steriliseerimisele ja kastreerimisele. Sama lugu on raha eest tõuloomalaadsete loomade tootjatega: kui ei ole nõudlust, kaob pakkuminegi,” viitas Priks kodudes poegivate lemmikloomade steriliseerimise ja kastreerimise vajadusele.
“Samal ajal soovime alati enne loovutamist veenduda, et lemmiklooma võtmine on läbimõeldud otsus. Meie eesmärk on, et loomad saaksid endale hooliva kodu kogu eluks,” ütles Priks. Kõik Pärnu varjupaiga kassid on vaktsineeritud, kiibistatud ja steriliseeritud või kastreeritud.
Pärnus kodu ootavate loomade kohta leiab infot Varjupaikade MTÜ veebilehelt, valides Pärnu varjupaiga.
Mullu saatis Varjupaikade MTÜ sõbrakuul koju 69, aasta varem 87 miisut.
Lemmiklooma võtmine olgu kaalutud otsus
Maja- või korteriomaniku nõusolek
Kui elate üüripinnal, võtke kindlasti enne looma kojutoomist üürileandjalt selleks nõusolek. Loomi tuuakse vahel varjupaika tagasi, sest üürileandja on keelanud loomapidamise oma kinnistul. Sellest võib saada kulukas õppetund, sest loovutustasu ei tagastata ja loomale põhjustab edasi-tagasi loksutamine stressi ja segadust.
Ülejäänud pereliikmed
Kogu pere peab olema loomavõtust teadlik ja soovituslikult enne lõpliku otsuse tegemist loomaga kohtunud. Veenduge, et keegi peres pole allergik ega karda kasse (koeri). Samuti selgitage pereliikmetele lemmikloomaga kaasnevaid kohustusi.
Iga loomaga kaasnevad kulutused
Esmased ja kestvad kulutused lemmikloomale on erinevad: varjupaiga loovutustasu, eluaegne toit ja lemmikloomatarbed (sh kassiliiv), koertel karvahooldus ja kuulekuskoolitus, veterinaarkulud.
Pere muud lemmikloomad
Uut lemmikut koju tuues ei tohiks teda kohe kokku lasta pere ülejäänud loomadega. Mõelge hästi läbi, kuidas neid omavahel tutvustada, ja kontrollige enne, kas igal loomal on kehtiv vaktsineering. Kõik loomad ei pruugi olla esimesest hetkest omavahel sõbrad ja mõnda aega võiks neid üksteisest lahus hoida. Mõni lemmik harjub uustulnukaga nädala või paariga, teistel läheb selleks kuu või kauemgi.
Lemmikloom vajab aega ja tegelemist
Paljud varjupaiga loomad on pidanud tundma hülgamist.
Kõik loomad vajavad uude kodusse üleminekul pere usalduse võitmiseks ja kohanemiseks aega ning õpetust näiteks puhtuse pidamisel. Kui teil pole võimalik pühenduda looma õpetamisele ega uue ümbrusega harjutamisele, pole hea mõte lemmikut perre võtta. Loom tähendab kohustust terveks tema eluajaks: kassid ja koerad elavad 12–15 aastat või isegi kauem.
