Merevee taseme tõus üle 160 sentimeetri uputab Pärnus peamiselt rannaäärseid parke, kuid 170 sentimeetriga tungib vesi juba ranna rajooni ja üle Merekalda tänava.
160 äratab tähelepanu, 170 paneb muretsema
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
5. jaanuar 2012, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“1.40ga hakkab sademevesi parkla nurgas välja tulema, 1.60ga tuleb majja, tõsine kahju tekib kahe meetri juures,” selgitas sanatooriumi Tervis ehitusdirektor Jaan Väljak. Kuna eileõhtuseks merevee tõusuks ennustati algul üle 170 sentimeetri, tellis Tervis igaks juhuks koormatäie liiva ja hakkas liivakotte valmistama.
Nii Väljak kui Tervise juhataja Jaan Ratnik annavad endale aru, et liivakotid suudavad vett vaid ukseavades pidurdada, kui tõus pole kiire ja pikaajaline. Suurema tõusu korral võib vesi majja tungida mitmest suunast, ent esmalt annavad veetõusust märku kuus maja juures asuvat sademeveekaevu, mis 1.40 puhul üle ajavad.
“Viimati oli parkla 1.55ga kaks nädalat tagasi vee all,” ütles Ratnik.
Tervise nõrk koht on köök
Tervise ruumidesse tungib vesi 1.60ga, kuid juba viie-kuue meetri pärast kerkib merepoolse tiiva põrand 1.68 peale. Esmalt jäävad vee teele prügikonteinerid, 1.70 juures hakkab see juba sööklat ohustama.
“Vaatame üle maas olevad esemed ja kauba. Kui tuleb üle 1.80–1.90, on vaja hakata köögist seadmeid evakueerima ja viia ära kõik, mis põranda küljes kinni on,” rääkis Ratnik.
Ratnik tõdes, et midagi põhjalikku pole ettevõte suutnud merevee eest kaitsmiseks välja mõelda. Majast mere pool on kahe meetri kõrgune vall, mis kaitseb natuke lausvee eest, ent kui sademeveesüsteem vastupidi tööle hakkab, pole midagi parata.
“Kui vool ära läheb ja süüa ei saa, tuleb hakata kliente evakueerima. See juhtub umbes kahe meetri juures,” selgitas Ratnik.
Tervise Paradiisi ohustab 180sentimeetrine veetõus. Ka seal on kõige nõrgem koht sademeveekanalisatsioon. “Pärnu Vesi lülitab 1.80ga pumpla välja ja vesi hakkab tagurpidi sisse tulema,” lausus Ratnik.
Tervise kõrval on Seedri 4 kortermaja, mille alla on ehitatud garaaž. See, Kerese 11 alune parkla ja muud madalamad kohad hakkavad veega täituma samuti ligi 160sentimeetrise veetõusu korral.
Mere puiestee ja Suvituse tänava nurga juures Mere puiesteel on madalam koht, mis 140sentimeetrise veetaseme tõusu puhul veega täitub. Veidi madalama veetasemega on üle ujutatud Rannapark.
“Alles eelmisel neljapäeval oli see nurk vee all,” kõneles villa Katariina juhataja Indrek Jalakas. Katariina villa, Ammende villa ja kuursaal on ise kõrgemale ehitatud ja väiksem veetõus neid ei ohusta.
Inimesed sõidavad veetõusu uudistama
Niipea kui vesi tõuseb, sõidavad inimesed sinnakanti uudistama, andmata aru, et soolane vesi paneb auto kere roostetama. Ümberkaudsed elanikud koguvad hoovist kokku lahtised asjad, otsivad üles kalamehesäärikud ja vaatavad keldris, kuhu vesi on jõudnud.
“Esmaspäeval oli vesi keldris alla põlve,” lausus Jalakas. Kelder asub 120 sentimeetrit maapinnast allpool ja põhjavesi kipub ikka seda üle ujutama. Katariina villal endal on kõrge betoonvundament, 50 sentimeetrit on jäetud põranda ja pinnase vahele.
“Jälgime tänavat. Kui vesi hoovi hakkab tulema, toome asjad keldrist söögisaali,” rääkis Ammende villa administraator Ahti Ott. Tema sõnade järgi tungib keldrisse vesi sõltuvalt lainetusest 170–180sentimeetrise veetaseme tõusu juures ja asjade evakueerimiseks kulub üksinda umbes pool tundi.
Kaarli tänava majadele on ohtlik kahemeetrine veetõus, Papli tänava majadele 2.25. Üks madalamaid kohti on Tammsaare puiestee ja Kanali tänava nurgal, näiteks Tammsaare 42 kõrguspunkt on ainult 1.75. Kes oma maja kõrguse vastu huvi tunneb, saab seda vaadata maa-ameti geoportaalist Pärnu kaardilt, mis võrreldes Pärnu linna kodulehel avaldatud üleujutusalade skeemiga, on tunduvalt täpsem ja võimaldab aadressi järgi otsida.
Raekülas läheb Kalevi puiestee madalamaks linnapiiri poole. Kalevi puiestee ääres võrgupoodi pidava Urmas Marguse hinnangul hakkab vesi üle tänava tulema ligi kahemeetrise veetõusuga, 160–170 sentimeetriga on karjamaa kraavid vett täis.
Marguse jutu järgi asuvad Raeküla kõige merepoolsemad majad metsamajandi taga Kalevi puiestee lõpus. “Pärast 2005. aasta üleujutust sõitsid mullakoormaga autod mitu aastat sinnapoole,” ütles ta. Enamik sealseid maju on kõrge sokliga.
170ni võib rahulikult elada
Üleujutuste suhtes kõige haavatavam on Vana-Pärnu, kus vesi ulatus 2005. aasta jaanuaritormi ajal Luha tänavani ning jõgi ja meri said Emajõe tänaval kokku.
Kohalike elanike sõnutsi tuleb 170 sentimeetri kõrgusele tõusnud vesi Merekalda tänavast üle ja kahe meetri juures tuppa. Tänav on sadama pool madalam ja veepuhastusjaama pool kõrgem.
Luite 9 elanik Rein Jürimäe mäletab hästi, kuidas 2005. aasta jaanuaritormi ajal ulatus vesi aiani ja tuba kattis 60sentimeetrine veekiht. Pärnu Sadama andmetel oli siis veetõus 2.95, kuid näiteks Tervise ehitusdirektori Jaan Väljaku jutu järgi piirdus 2.77ga. Linna eri kohtades võidi mõõta eri tulemus.
Jürimäe üleujutuskahjud tasus If Kindlustus. “Kas toas on 10 või 60 sentimeetrit, põrand on ikka rikutud. Vahest ainult tuhk ei lähe madalama veetasemega nii palju laiali,” rääkis ta.
Jürimäe kiitis meresüsteemide instituudi kodulehte, mille prognoosid on osutunud küllaltki täpseks. “1.70 juures peab hakkama mõtlema, sinnamaani võib rahulikult elada,” lausus ta.
Kui vesi kriitilise piirini tõusnuks, oleks Jürimäe toolidele mustad kilekotid ümber pannud ja pehme mööbli alumise poole kasvuhoonekilega kinni teipinud. “Nüüd olen kogenud, mida tuleb teha,” ütles ta.
Jürimäe pidas tormi puhul kasutuks PAUHi hoiatussüsteemi, mida vastutuult kuulda ei ole, ja leidis, et vajadusel võiksid selle asemel politseiautod rannaäärsetel tänavatel ringi sõita ja ruuporite kaudu inimesi merevee tõusu eest hoiatada.
Jaanuaritormi järel korraldas politsei hoopis operatsiooni “Kõik puhuvad”, mis üleujutuses kannatada saanuid hämmastas.