Märtsiküüditamine ⟩ Lootus koju saada täitus aastate pärast

Vaike Gustavson Kilingi-Nõmme kodus. Foto: Silvia Paluoja

Päikeselise laupäeva hommikul 71 aastat tagasi manööverdas Kilingi-Nõmmes vedurijuht Artur Lossmann nummerdatud kaubavaguneid – selliseid, millega tsaariajal veeti loomi. Mees ei julgenud küsida, mistarvis 37 vagunit ümber paigutada tuleb, sest tema selja taga seisis püssimees. Baltimaades oli punavõim alustanud salajast operatsiooni “Priboi” (“Murdlaine”), et saada jagu natsionalismist, kulakutest ja sundida küüditamata jäänud maarahvast kolhoosidesse.

Saarde vallas Kikepera külas tegi Elviine Kosenkranius keskmise tütre Vaikega metsas puid, kui noorim tütar Malle ähmis näoga nende juurde jooksis, kannul kaks sõdurit. Emale-tütardele teatati, et nad kuuluvad väljasaatmisele kui rahvavaenulik element. Põhjuseks pereisa, kes Saksa ajal oli Omakaitses valvanud raudteed ja istus vangilaagris. Vaike oli isa eest juba karistada saanud: ta visati Tallinna õpetajate instituudist 1948. aastal välja, sest kirjutas ankeeti, et isa on teadmata kadunud.