Sisukord
Uudised
Postimees

Häirekeskuse kriisitelefonile helistanud eakas: “Kas ma ikka saan oma proua kõrvale maetud?”

2 min lugemist
Kriisitelefon 1247 on häirekeskuse hallatav üleriigiline abi- ja infotelefon. FOTO: Aivar Aotäht

Mida aeg edasi, seda enam kurdavad numbril 1247 helistajad inimlike murede üle. Aina rohkemaid rõhub üksindus.

Häirekeskuse infotelefon 1247 avati 16. märtsil, mõni päev pärast eriolukorra kehtestamist Eestis. Selle kuue nädala jooksul on inimesed eriolukorda puudutavate küsimuste ja muredega infoliinil helistanud üle 37 000 korra.

Nagu avaldas häirekeskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Sigrid Karu, helistati sellel numbril eriolukorra alguses, kui inimeste infovajadus oli väga suur, päevas kuni 3000 korda. Nüüd ollakse kehtivatest reeglitest ja muudatustest juba teadlikumad ja helistajaid vähem.

Inimeste muredki on kuue ­nädalaga muutunud. Eriolukorra alguses oli peamine mure kõik testimisega seonduv, samuti küsiti palju täpsustusi valitsuse otsuste kohta. Nüüd tunnevad helistajad elavat huvi selle vastu, millal eriolukord lõpeb, millised piirangud ja millal maha võetakse. Palju küsitakse piiriületuse ja 2+2 reegli kohta.

Aina enam helistavad inimesed, kes on jäänud üksi, on ärevad ja vajavad kedagi, kellega rääkida. Samuti ollakse mures oma töö ja tuleviku pärast.

Paljude hulgas on infotelefonil helistanud vanahärra, kes tundis ennast väga üksikuna. Ta kurtis, et tal ei ole kedagi, kes aitaks, toetaks ja kellega saaks rääkida. Naine oli tal juba mõnda aega surnud ja mees tundis väga suurt muret, kas ta ikka saab oma proua kõrvale maetud.

Karu märkis, et häirekeskuse infotelefoni 1247 töötajad on saanud esmase väljaõppe, andmaks psühholoogilist esmaabi. Ta palus kõigil, kes tunnevad, et vajavad nõu, tuge, ärakuulamist, sel numbril helistada. “Kindlasti ei tohi oma murega üksi jääda, oluline on abi otsida,” toonitas Karu.

Häirekeskuse infotelefonil on eri partnerid, kes on samuti valmis numbril 1247 pöördunuid ­aitama. Üheks olulisemaks peab Karu ohvriabi kriisitelefoni, mille nõustajateni on häirekeskus inimesi suunanud 70 korral.

Kriisinõustaja Helar Peterson rääkis mahukas intervjuus muu hulgas, et praegu tunnevad paljud puudust inimlikust kontaktist. Paljud stressis inimesed vajavadki käesoleva kriisi ajal ennekõike seda, et neid kuulataks.

Kuidas toime tulla?

Olge enda ja oma lähedaste ­vastu lahke. Arvestage, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.

Looge päevaplaan, millega ­tagate küllaldase une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.

Helistage iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ja uurige, kuidas neil läheb.

Kui on vaimse tervise mure, ­rääkige sellest kellegagi, keda usaldate. Võite pöörduda oma perearsti poole, kes teid õige spetsialisti juurde suunab.

Kui võtate ravimeid, mis teie vaimset tervist toetavad, jätkake kindlasti nende võtmist kriisi­ajalgi. Vajaduse korral võtke ühendust oma psühholoogi või psühhiaatriga, kes praegu töö­tavad telefoni ja veebi vahendu-sel.

Andmed: Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon

Seotud lood
24.04.2020 28.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto