Sisukord
Uudised
Paberleht

Päästeameti juht Kuno Tammearu: Valmistume viiruse võimalikuks sügiseseks laineks tõsiselt

9 min lugemist
Päästeameti pea­direktor Kuno Tammearu ­rõhutas kõige keerulisemaks olukorraks valmistumise, pidevalt õppimise ja arenemise vajalikkust. “Aga eks sa õpi siis kõige paremini, kui ise hammasrataste vahelt läbi käid,” lisas ta. FOTO: Mailiis Ollino

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu arvates võiks päästeametil ja eriolukorra tööde juhtidel koroonakriisiga sarnastes olukordades olla edaspidi enam õigusi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuigi äsjasest kriisist on õppida tohutult, leiab peadirektor, et otsustajad, ametid ja kodanikud tulid keerulise ajaga toime.

Pärast nõupidamist ja enne Pärnu komando väisamist leidis eelmise töönädala lõpus suvepealinnas käinud Tammearu tihedast päevakavast aja, et Lääne päästekeskuses maha istuda ja kriisile tagasi vaadata.

Mis asju te siin kandis ­ajate?

Eriolukorra juht (peaminister ­Jüri Ratas, L. H.) määras meie asutuse keskuste juhid ja Saaremaal piirkonnajuhi eriolukorra tööde juhtideks, kelle ülesanne oli koordineerida kriisiajal kohalike omavalitsuste tegevust: riigi ja kohalike omavalitsuste infovahetust. Käin läbi omavalitsusi. Arutame, kuidas meil selle kriisiga läks.

Päästeametil on hädaolu­korra seadusest tulenev kohustus omavalitsusi kriisiettevalmistuses toetada ja teha selle üle järelevalvet. Just oli hädaolukorra seaduse arutelu: millised on kiired muudatused, et olla uueks koroonakriisiks valmis, ja millised pikaajalised? Neidsamu asju arutame omavalitsuste juhtidegagi. Aga on ka praktilised teemad, näiteks milliseid koolitusi neile plaanime. Üks asi on paberile kirjutada, mis on samuti tähtis, teine aga saada inimestega kokku.Eile kohtusite Pärnu linnapea Romek Kosenkraniu­sega. Millest rääkisite?

Rääkisime, kuidas meil kriisiajal läks, millised olid kitsaskohad. Tuli lahendada eri olukordi. Millised võiksid olla lahendused tule­vikus, et seda tüüpi kriisi­dega läheks lihtsamalt? Pärnu on ­siinse regiooni suurim koht, meie koostöö oli väga tihe.

Rääkisime linna muudest päästealaga seotud probleemidestki: ohutus laiemalt, veeohutus, kuidas päästjad pääsevad paremini jõele, tühjad majad. Ehk teemad, mis puudutavad uppumist, tulekahjudes hukkumist. Saab ju turvalisus alguse meist endist. Kogukond ja omavalitsus on selles küsimuses väga tähtsad.

Omavalitsus on meie lähedasemaid strateegilisi partnereid, kellega koostöös turvalisust loome. Et üksikisik, iga omanik ja valdaja, saaks turvalisusest ja oma rollist aru. Ohutuse tagamiseks saab omavalitsus palju teha: ehitusjärelevalve, planeeringud, valmisolek.

Aga kuidas siis kriisiga hakkama saite?

Arvestades seda, kui hästi Eestis ja mujalgi maailmas selleks valmis olime, arvan, et meil läks hästi. Üht-teist võinuks teha paremini, näiteks isikukaitse­vahendeid nappis. Valitsus ja peaminister võtsid kiiresti otsuseid vastu.

17.06.2020 19.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto