Sisukord
Uudised
Postimees

Üliharuldase käpalise kasvukohast leiti rekordarv taimi

1 min lugemist
MTÜ Käoraamatu entusiastid loendasid Matsalus roheka õõskeele seireretkel 230 isendit, mis on selle üliharuldaseks muutunud taime kasvukoha arvukusrekord. FOTO: Rainar Kurbel/MTÜ Käoraamat

Orhideede uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega tegeleva MTÜ Käoraamatu entusiastid loendasid eile Lääneranna vallas Matsalus roheka õõskeele seireretkel 230 taime, mis ühingu asutaja Rainar Kurbeli andmetel on Eestis üliharuldase taimeliigi arvukuse rekord.

“On olnud aastaid, kus seal on õõskeelt esinenud vaid mõnikümmend või heal juhul sadakond. Kui nüüd veel neid juurde otsida (ja kohti jäi käimata), ei oleks eilne leid vähem ega rohkem kui Eesti arvukusrekord,” teatas Kurbel Käoraamatu sotsiaalmeedia lehel.

Rohekas õõskeel on esimese kaitsekategooria taim ja Eestis on teada vaid paar leiukohta.

Kurbeli sõnutsi on õõskeel poole sajandiga Eestis kõvasti taandunud.

“Millalgi oli leiukohti paarkümmend ja näiteks Hiiumaalt, kus see liik oli kunagi hästi esindatud, pole teda enam aastaid leitud,” märkis ta. “Praegu teadaolevad leiukohad on kõik Mandri-Eestis, teine suurem Lääne-Virumaal ja kolmas, väga väike samuti Läänerannas Pivarootsi-Rame piirkonnas.”

Rohekas õõskeel on väliselt üsna silmapaistmatu orhidee, õitseva taime pikkus on kümme kuni 25 sentimeetrit.

Wikipedia andmetel õitseb rohekas õõskeel tavaliselt juunis-juulis, kuid viimasel ajal on täisõies isendeid leitud veel ka augustis ja septembris.

Üldiselt on õõskeele eluiga aasta või kaks, kõige kauem on üht taime vaadeldud seitsme aasta vältel.

Kõige olulisem roheka õõskeele taandumise põhjus on kasvukohtade kadumine, peamiselt poollooduslike koosluste majandamise lõpetamine ja selle tagajärjel tekkiv kõrge taimestik. “Roheka õõskeele kaitse tegevuskava” järgi on ohuallikad veel kasvuala kulustumine, ülekarjatamine, kuivendamine või kuivamine, valed hooldusvõtted, muu hulgas niitmine, ja metssead. Tiheda kulu või niitmise tõttu tekkinud paksu niidukamara all ei suuda noored taimed idaneda. Peamiselt ohustab kuivamine viljuvaid taimi eriti kuivadel suvedel. Ülekarjatamine ja metssead võivad hävitada väikesed populatsioonid, süües ära kõik elujõulised taimed.

Seotud lood
09.07.2020 11.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto