100 aastat Eesti-Läti piirileppest: Pärnumaal on lõunanaabritega ühist piiri 61 kilomeetrit

Jäärjas ilmestab piirivalvuritele ehitatud hoone seina Eesti ja Läti rahvuslipu maaling. Foto: Lilli Tölp

Eesti Vabariigi algusaja ajalehtedes avaldati uudiseid pealkirjaga “Riias tabati kaks Eesti piiririkkujat”, taastatud Eesti Vabariigi ajalehtedes see­vastu kirjutati “Piirivalve tabas Valgas nädalavahetusel neli piiririkkujat” ning jutt käis salaja üle tulnud lätlastest. Valgal on aga ajaloos oma roll, sest täna 100 aastat tagasi, 17. juulil 1920 kehtima hakanud otsuse järgi said eestlased pool ja lätlased pool linnast ning vastukaubaks loovutas Eesti Heinaste, kus asusid sadam ja merekool.

Lätlased omakorda andsid eestlastele Heinaste (nüüd Ainaži) ümbrusest viie kilomeetri pikkuse ala Iklast Treimanini. Tehingu eel jäid need Läti Salatsi kihelkonda.

Piirivaidlused lõppesid alles 31. märtsil 1927, kui riikide esindajad panid deklaratsioonile käe alla.

Pärnumaal on lõunanaabri­tega ühist piiri 61 kilomeetri pikkuses Häädemeeste ja Saarde vallas ning 20. märtsil 1992 sõlmitud Eesti ja Läti vahelise riigipiiri taastamise lepingule tuginedes ehitati piiripunktid Ikla ja Jäärja külla. Euroopa Liit ja Schengeni viisaruum nihutasid tõkked teelt ja vaid koroonaehmatus sulges ajutiselt piiri.