Kaitseväe täiendusreservi formeerijad kogunesid nädalavahetusel õppusele

Täna pärastlõunal lõppes Pärnu külje all Eametsas toetuse väejuhatuse staabis korraldatud kolmepäevane õppekogunemine “Punane rebane”, mille vältel formeerimiskeskuse reservväelased lihvisid erioskusi.

Õppekogunemisel sai sel korral üksuspõhise erialase väljaõppe ligikaudu 60 äsja valdkonna reservväelaseks määratut, kellele see oli esmakogemus formeerimiskeskuse töös. Üksuse väljaõppe korraldamist toetas toetuse väejuhatuse tegevväelaste kõrval mõnikümmend formeerimiskogemusega reservväelast, kelle juhendamisel oskusi täiendati ja harjutati.

“Formeerimiskeskused on toetuse väejuhatuse mobiilsed ja autonoomsed allüksused, mille põhiülesanne on täiendusreservi moodustamine ja ettevalmistamine kaitseväele ning täpselt seda me õppekogunemisel harjutasimegi,” ütles õppekogunemise eest vastutav toetuse väejuhatuse staabiohvitser kapten Tiit Rahuoja.

Täiendusreserv koosneb reservväelastest, kes kutsutakse teenistusse ja suunatakse vajaduspõhiselt võitlevate üksuste juurde nende jõudude täiendamiseks ja katkematu lahinguvõime hoidmiseks. Kapten Rahuoja sõnul on mõlemal osapoolel, nii täiendusreservil kui nende formeerijatel, äärmiselt oluline roll kogu kaitseväe alatise valmisoleku tagamisel sõjaolukorras.

Peale formeerimiskeskuse spetsiifiliste tööülesannete (üksuse liikmetel tuleb omandada nii elementaarseid personalitöö oskusi kui ka varustamine ning formeerimisliini rajamine kaitseväe üksuste teenistusse võtuks), harjutati üldisi sõdurioskusi, osaledes nii laskeharjutustel kui esmatasandi lahingumeditsiini väljaõppes.

Kaitseväe toetuse väejuhatus korraldab kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalikku tegevust: alates logistikast ja materjalimajandusest, lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ja -koolis välja sõjaväelogistikuid. Peale selle tagab tervisekeskus meditsiinilise toetuse kaitseväe üksustele. Formeerimiskeskused toetavad kaitseväe üksusi täiendusreservi moodustamisel.