P, 5.02.2023

Kadunuks jäävad seenelised-marjulised ja murest murtud

Merle Rallmann
, veebilehe toimetaja
Kadunuks jäävad seenelised-marjulised ja murest murtud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Augustis 2019 otsiti Matsirannas merel kaduma jäänud meest, SA Kadunud juht Aare Rüütel pildil oranžis jopes.
Augustis 2019 otsiti Matsirannas merel kaduma jäänud meest, SA Kadunud juht Aare Rüütel pildil oranžis jopes. Foto: Merle Rallmann
  • Pärnu politseijaoskond uurib neid juhtumeid, kus kadunud on Pärnumaa elanik.
  • SA Kadunud uurib Pärnumaal viie inimese kadumist, neist neli pole siinsed elanikud.
  • Kadunud inimese surnuks kuulutamise saab algatada politsei või lähedane.

Ülemöödunud aastal jõudis politseisse kodumaakonnas 115, mullu 152 teadet kadunud või eksinud inimese kohta. Viimati jäi siin mail teadmata kadunuks Endel Tamm, kes tunamullu 11. augusti pärastlõunal lahkus Pärnust hooldekodust. Paraku ei kandnud politseinike suhtlus mehe lähedaste ja tuttavatega ning tema võimalike asukohtade kontroll vilja ja mehe saatus on tänini teadmata.

Politsei otsib kadunud inimest seni, kuni ta leitakse. "Kui inimene kaob ära, siis esmalt otsitakse teda operatiivselt eri viisil ja vajadusel korraldatakse maastikuotsingudki," selgitas Lääne prefektuuri tagaotsimise koordinaator Rain Uibo. Paralleelselt avalikkusele märgatava tegevusega kogub politsei teavet, mis aitaks välja selgitada inimese asukoha. Politseitöö, kaasatud masinad ja vabatahtlike panus on abivajajale igal hetkel tasuta.

Pärast aktiivseid otsinguid lõpeb küll nähtav otsimine, kuid tegelikult töö jätkub, kontrollides vihjeid, mis kadunu kohta laekuvad. Uibo sõnutsi kaalub politsei kadunud inimese surnuks tunnistamise avalduse esitamist juhul, kui viie aasta jooksul ei ole laekunud infot, et ta võib olla elus. "Politsei ei kaalu seda kunagi varem, kui oleme teinud kõik, et inimene leida," täpsustas politseinik. Inimese surnuks tunnistamine käib kohtu kaudu ja surnuks tunnistamist saavad taotleda kadunu lähedasedki.

Pärnumaal oleme kõik kadunud alaealised üles leidnud.

Rain Uibo,  Lääne prefektuuri tagaotsimise koordinaator 

Üks kadumise põhjusi on marjul või seenel metsas äraeksimine. Tunamullu vajas metsast väljasaamisel politsei abi neli, mullu 13 korilast. Uibo andmetel on sageli tegemist eakate inimestega. Metsa minnes tasub alati teavitada lähedasi ja öelda võimalikul täpselt, millal ja kuhu minnakse. Samuti tuleb võtta kaasa laetud telefon ja midagi süüa-juua.

Kahjuks lahkutakse kellelegi teatamata ka näiteks mure tõttu kodus. Omaette rühma moodustavad koduste probleemidega alaealised. Kui politsei saab teate kadunud alaealise kohta, tehakse kõik, et laps kiiresti üles leida ja koju tagasi toimetada. “Pärnumaal oleme kõik kadunud alaealised üles leidnud,“ rõõmustas Uibo.

Politsei veebilehel avaldatud teadmata kadunud pärnumaalased

  • 72aastane Endel Tamm, jäi kadunuks august 2019
  • 72aastane Enno Kitt, jäi kadunuks september 2012
  • 35aastane Gear Mattiesen, jäi kadunuks oktoober 2010
  • 69aastane Terri Veelaid, jäi kadunuks 2007
  • 22aastane Kuldar Kivilo, jäi kadunuks detsember 2007
  • 19aastane Maris Järv, jäi kadunuks juunis 2007
Andmed: politsei- ja piirivalveamet

Kohalikud saavad aidata

Sihtasutus Kadunud Aare Rüütli eestvõttel on aidanud kadunud inimesi otsida kogu Eestis 12 aastat. Lähedastelt või politseilt tulnud abipalve saanuna aitab SA Kadunud operatiivne otsingugrupp (OPEROG) elupääste eesmärgil otsida maastikul kaduma läinuid. Lisaks kogutakse kaduma jäänu kohta taustainfot, näiteks vaadatakse läbi tunnipikkusi turvakaamerate salvestisi, vaadeldakse raskesti ligipääsetavaid alasid drooniga ja sukeldutakse sonariga vee allagi.

Maastikuotsingul kammitakse külg külje kõrval läbi suuri alasid.
Maastikuotsingul kammitakse külg külje kõrval läbi suuri alasid. Foto: Merle Rallmann

Praegu  on Rüütli jutu järgi pooleli viie Pärnumaaga seotud isiku otsingud. Kõik pole siit kandi inimesed, kuid kadunuks jäid nad just Pärnu maakonnas.

23. aprillil 1999 aastal jäid Pärnus teadmata kadunuks 32aastane Hillar Mardo, 25aastane Marek Keimonen ja 24aastane Viljar Vahesalu. Meeste sõiduauto Volvo leiti 26. aprilli õhtul Pärnu Metsakalmistu juurest, meestest aga pole siiani kippu ega kõppu.

25aastane Marek Keimonen kadus kahe kaaslasega jäljetult 23. aprillil 1999, kolmiku sõiduauto Volvo leiti Pärnu Metsakalmistu parklast lukustatuna kolm päeva hiljem.
25aastane Marek Keimonen kadus kahe kaaslasega jäljetult 23. aprillil 1999, kolmiku sõiduauto Volvo leiti Pärnu Metsakalmistu parklast lukustatuna kolm päeva hiljem. Foto: SA Kadunud

24. juuni 2007 öösel kella 2.30 ajal kadus Pärnu rannas 19aastane Maris Järv, kes sõbrannadest jäi üksinda randa pingile istuma. Kolme tunni pärast pidi neiu olema tööl, kuid sinna ta ei jõudnudki.

19aastase Maris Järve tunnused: 162 sentimeetrit pikk, sale, tumedad õlgadeni juuksed, seljas pruunikasroheline jakk ja valge pluus, jalas sinised teksad, kaasas tume käekott ja mobiiltelefon.
19aastase Maris Järve tunnused: 162 sentimeetrit pikk, sale, tumedad õlgadeni juuksed, seljas pruunikasroheline jakk ja valge pluus, jalas sinised teksad, kaasas tume käekott ja mobiiltelefon. Foto: SA Kadunud

15. juulil 2016 jäi Tihemetsas kaduma 35aastane tallinlane Aleksei Vidunis, kes neli päeva varem oli sinna toodud abitöödele.

35aastase Aleksei Vidunise tunnused: 164 sentimeetrit pikk, kõhn, helesinised silmad, laubalt kiilanevad lühikesed punakaspruunid juuksed. Viimati kandis valgete triipudega siniseid dressipükse ja oranži nokamütsi. Eritunnuseks kõnedefekt: kõneleb väga vaevaliselt.
35aastase Aleksei Vidunise tunnused: 164 sentimeetrit pikk, kõhn, helesinised silmad, laubalt kiilanevad lühikesed punakaspruunid juuksed. Viimati kandis valgete triipudega siniseid dressipükse ja oranži nokamütsi. Eritunnuseks kõnedefekt: kõneleb väga vaevaliselt. Foto: SA Kadunud

Kui keegi on kohtunud eelnimetatud inimestega kadumise aja paiku või teab, mis nendega juhtus, peaks helistama SA Kadunud infotelefonil 6616 776.

Oluline on meile teatada näiteks leitud koljust või teistest inimesele kuuluda võivatest luustiku osadest.

Aare Rüütel, SA Kadunud juht

Rüütel täpsustas, et helistajatele tagatakse anonüümsus. "Kohalikud elanikud saavad alati aidata, tulles appi otsima või meiega infot jagades," kinnitas ta, et tähtis on igasugune teave. "Samuti on oluline meile teatada näiteks leitud koljust või teistest inimesele kuuluda võivatest luustiku osadest."

SA Kadunud otsingugrupi vabatahtlikud peavad enne maastikule minekut nõu.
SA Kadunud otsingugrupi vabatahtlikud peavad enne maastikule minekut nõu. Foto: Merle Rallmann

Käitumise muutus kui ohusignaal

Lähedased peaksid märkama, kui nende ligimene hakkab käituma harilikust erinevalt: tõmbub endasse, on silmanähtavalt stressis või on tal probleeme tööl, suhetes, võib-olla aga kimbutavad hoopis rahamured. "Inimene ei tohiks oma murega üksinda jääda, lähedaste toetus ja märkamine on väga oluline," tõdes Uibo, kes julgustab otsima abi nõustajatelt ja psühholoogidelt.

Kadunud inimeste otsimist korraldava korrakaitsja arvates on normaalne, et täiskasvanu tahab vahel olla omaette. "Tasub lähedastega läbi rääkida ja kokku leppida, et kui keegi soovib mõneks ajaks eralduda, on see aktsepteeritud," soovitas Uibo. "Sel juhul ei pea lähikondsed asjata muretsema."

Kui aga lähedase asukoht on teadmata ja telefonitsi teda tabada ei õnnestu, tuleb olenevalt olukorrast küsida lisainfot tööandja, sõprade või tuttavate kaudu: kas, kes ja kus inimest viimati nägi ning kas on teada, kuhu ja miks ta suunduda võis. Kui selgust ei saabu ja lähedase asukoht on endiselt tuvastamata ja on põhjust arvata, et inimene vajab abi, tuleb kohe helistada hädaabinumbril 112. "Helistades andke kadunud inimese kohta kogu taustainfo, mida teate, sest iga infokild aitab lähedase asukoha võimalikult kiiresti kindlaks teha," selgitas Uibo.

Mida teha, kui lähedane on kadunud?

Kui kadunud inimese käitumismuster erineb tavapärasest ja teile tundub, et ta võib olla ohus, andke sellest kohe politseile teada: iga mööduv tund töötab võimaliku abivajaja kahjuks. 

Teataja saab aidata kaasa, mõeldes hädaabinumbril kõnet tehes järgmisele:

  • ajaaken: millal, kus ja kes viimati otsitavat inimest nägi, kuhu ja millal ta pidanuks jõudma;
  • asjaolud: kas kadumise eel oli konflikte või teisi probleeme (sassis suhted, võlad, muud pinged või sõltuvusprobleemid), mis võisid tingida ootamatu lahkumise;
  • korduvus: kas otsitav on varem sõna jätmata kodunt lahkunud, millisel põhjusel ja kus teadaolevalt viibis;
  • isikukirjeldus: millises riietuses  otsitav lahkus, vajadusel vaadake üle koju jäänud ülerõivad, hindamaks, mis ta selga võis panna;
  • terviseseisund: milline on otsitava inimese füüsiline ja vaimne tervis, kas ta vajab ravimeid ja kas need on tal kaasas;
  • kontaktid: kellega otsitav läbi käib, kelle juures olla võib, koondage kontaktid ja aadressid ühte nimekirja;
  • telefon: kas otsitaval võib kaasas olla telefon, mille asukohta positsioneerida, kui telefon jäi koju, siis kellele on tehtud viimased kõned või saadetud sõnumid;
  • muud sidevahendid: kas otsitaval võib olla ühes muid tehnilisi seadmed nagu süle- või tahvelarvuti;
  • sotsiaalmeedia: milliseid kontosid otsitaval on, kas ta on neid lahkumise järel kasutanud;
  • rutiin: milline näeb välja otsitava tavapärane päevakava, sealhulgas töökoht, hobid ja muud plaanid;
  • arutelud: kas otsitav on varem rääkinud kohtadest, kuhu tahab minna, või mõtetest, mida ellu viia;
  • lemmikkohad: kas otsitaval on meelispaiku, kus mõtteid settida: sünnikoht, mõni matkarada, veesilm või muu koht;
  • sõiduk: kas otsitav võis lahkuda sõidukiga, mis on masina mark, mudel, registreerimisnumber ja kadunu enam levinud sõidusihid;
  • ohtlikkus: kas otsitav võib olla endale või teistele mingil moel ohtlik.
Andmed: politsei- ja piirivalveamet
Märksõnad
Tagasi üles