Looduskaitsetöid tehti tuhandetel hektaritel

Tolkuse rabas täitus rabalaugas taastamistööde järel taas veega. Foto: Priit Voolaid

Eelmisel aastal taastas riigimetsa majandamise keskus (RMK) koostöös partneritega üle 500 hektari poollooduslikke kooslusi ja ligemale 6000 hektarit sookooslusi. Tuntuim, üle 1000hektarine soo taastati Tolkuse rabas.

RMK pressiteates seisab, et viie aastaga on RMK eestvõttel taastatud riigimaadel kokku üle 15 000 hektari ohustatud elupaiku, sellest 3300 hektarit poollooduslikke ja üle 12 200 hektari sooelupaiku.

„Möödunud aasta oli looduskaitsetööde seisukohast märgiline, kuna lõpule jõudis mitu suurt ja pikaajalist taastamistööd,” ütles keskuse looduskaitse osakonna juhataja Kaupo Kohv. Avaldades heameelt, et looduskaitse arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärk taastada 10 000 hektarit sooelupaiku õnnestus isegi ületada.

Kohvi sõnutsi said mullu valmis ulatuslikud sooelupaikade taastamistööd Luitemaa looduskaitsealal Tolkuse rabas (1022 hektarit), kus tulemust näeb matkarajal jalutadeski. Põhja-Pärnumaal Maimas katsetati esimest korda Eestis turbasammalde osiste külvi.

Samuti lõppesid mitu aastat kestnud soode taastamistööd Lääne-Virumaal, kus koostöös LIFE-projektiga „Soode kaitse ja taastamine“ taastati Laukasoo Lahemaa rahvuspargis, Ohepalu, Sirtsi ja Tudusoo (kokku 4081 hektarit).

„Uus ja põnev kogemus oli meile koostöös kaitseinvesteeringute keskusega Keretü soo taastamine Võrumaal kaitseväe Nursipalu harjutusväljal. Omamoodi üllatusena tuli seegi, et kohalikud võtsid taastamistöödel kinniaetud kraavid Soomaa rahvuspargis kasutusele uisu- ja kelguradadena,” nimetas Kohv.

Poollooduslike koosluste majandamiseks vajaliku taristu suuremad objektid valmisid Matsalu rahvuspargis, kus rekonstrueeriti kaks teed ja rajati üheksa ülepääsu, et luhti paremini majandada. Täiesti uus tee rajati samuti Lääneranna vallas Kurese maastikukaitsealale, parandamaks loopealsete majandamistingimusi.

Looduskaitsetöid tuleb teha, sest osa liike vajab inimkäest puutumatut elukeskkonda, teised aga eelistavad poollooduslikku kooslust, mis on kujunenud pikaajalise väheintensiivse inimtegevuse tulemusel.

Soodes kraave sulgedes aidatakse taastada inimpelglike liikide elupaika – ürgset sooökosüsteemi, seevastu puisniitudel luuakse eeldused püsivaks väheintensiivseks põllumajanduseks.

Tänavu lõpevad muu hulgas taastamistööd legendaarses Nigula rabas ja Avaste madalsoos.

Poollooduslike koosluste hooldamise taristu arendamine ühes koosluste taastamisega jätkub järgmisel aastal kõikjal Eestis.