Eksperte tabas vaktsineerimise infotunnis küsimuste rahe

Terviseeksperdid soovitavad vaktsineerida, kui selline pakkumine tehakse. Foto: Dmitri Kotjuh

Esimest korda korraldati Eestis veebikanaleid kasutades infotund, kus terviseeksperdid andsid ülevaate COVID-19 vastu vaktsineerimise hetkeseisust riigis. Mis peamine, kõigil kuulajatel oli võimalik ise asjaomastelt pärida.

Kuigi sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse pidi pärast kahetunnist ettevõtmist tunnistama, et vastatud sai vaid murdosale küsimustest, oli infotund kergesti jälgitav ja vastused sirgjoonelised, arusaadavalt sõnastatud.

Infotundi kandsid üle kõike suuremad meediaportaalid ja see on järelvaadatav. Seega, kel teema vastu huvi, saab sellega tutvuda endale sobival ajal.

Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar andis kiire ülevaate praegu meil kasutusel olevatest koroonavaktsiinidest, märkides, et kõik need on väga tõhusad.

Hilisemas küsimuste voorus päriti Venemaa vaktsiini Sputnik V kohtagi. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et vaktsiine kasutades lähtutakse Euroopa ravimiameti hinnangust ja kes on müügiloa saanud, nende vaktsiinid on kasutusele võetud. Kuigi neist viimasena müügiloa saanud Johnson & Johnsoni vaktsiini tarned pole veel Euroopa Liitu jõudnud.

“Kui Sputnik läbib hindamise ja saab müügiloa, võetakse kindlasti seegi kasutusele,” märkis Kiik.

Küsimusele, kas on võimalik valida, millisega neist ennast vaktsineerida lasta, vastas perearst Karmen Joller, et see pole tõepoolest praegu võimalik ja leppida tuleb sellega, mida pakutakse.

Vaktsiinidooside vähesuse ja ebaregulaarsete tarnete üle kurtsid kõik asjaosalised. Siiski avaldas minister Kiik lootust, et maist on võimalik ennast vaktsineerida lasta juba kõigil soovijail.

Eksperdid rõhutasid, et kui inimesel tekib võimalus vaktsiini saada, tuleb kindlasti sellest kinni haarata.

Huvi tunti palju kõneainet pakkunud AstraZeneca vaktsiiniga kaasneva võimaliku trombiohu kohta.

Joller selgitas, et tegelikult esineb ettearvamatut tromboosi muudelgi põhjustel. “Vahel on sellised olukorrad, kus ei oska terviseriket ette näha,” nentis ta. Perearst märkis, et juba koroona põdemine suurendab trombide tekke ohtu. “Kergel põdemisel suureneb risk 20 protsendi võrra ja raskel põdemisel lausa poole võrra.”

Asjaosjaliste jutu järgi pole seni tõestatud, et just AstraZeneca vaktsiini tõttu võivad trombid tekkida.

Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla lisas, et kopsutromb võib tekkida 1000 inimesest kahel. “See risk on kogu aeg olemas. Hindame selle juhu kohta, kas vaktsiinil on täiendav roll või mitte,” lausus Uusküla.

Küsimuse peale, kes vastutab, kui tekib vaktsiinikahjustus, päris Joller: “Aga kui inimene kannab haigust edasi, kes siis vastutab?”

Spetsialistide jutust jäi siiski kõlama, et kõik juhtumid vaadatakse üle ja neile antakse tagantjärele hinnang. Kui aga peale vaktsineerimist tekib kõrvalmõjusid või terviseprobleeme, tuleb nõu pidada oma perearstiga.

Kas tulevikus võidakse võtta eelkõige reisimise tarbeks kasutusele vaktsiinipassid, on veel ebaselge ja selle üle alles peetakse arutelusid. Samuti on eri riikidel sellele eri vaade. Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku luua roheline digitõend, et hõlbustada ELis turvalist vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal.

Veel tõdeti infotunnil, et vaktsineerimist ei tehta Eestis kindlasti kohustuslikuks. “Ma isegi ei kujuta ette, kuidas see käiks,” märkis Kiik. Küll aga oli jutuks, et kui sel aastal on kaitsesüstimine tasuta, siis järgmisel aastal võib see olla prii vaid teatud rühmadele, kuid kindlaid otsuseid pole selle kohta tehtud.