Pärnus purustatakse tuhandete eurode eest ootekodasid

Oli ootekoda, aga enam pole. Foto: Urmas Luik

Bussijaama peatuse ootekoda, mille detsembrikuu alguses Pärnus märatsenud torm lammutas, pole tänase päevani asendatud. Ei asendatagi.

“See konstruktsioon lagunes ära ja seda ei saanud taastada,” sõnas Pärnu linnas asuvate ootekodade omanikfirma RF Maak müügiesindaja Mare Liidemaa. Avar, näoga maaliinide bussijaama poole vaadanud paviljon, kus maaliinide bussi ootavad inimesed kurja ilma eest varju leidsid, on nüüd asendatud kahe tavamõõdus ootekojaga.

Et need ei paikne päris sama koha peal ega avane mitte bussijaama, vaid Pika tänava poole, on mõneti õigustatud toimetuse poole pöördunud inimese meelepaha selle üle, et maaliinibusse ootavad inimesed on nüüd ootekojast ilma jäänud.

Pooled puruks

“Enne oli jah nii, et üks paviljon oli ühtepidi ja teine teistpidi, aga need standardpaviljonid ei sobi niimoodi,” selgitas Liidemaa ja lisas, et RF Maagile ei olegi pandud kohustust maabussidega sõitjate peavarju eest hoolt kanda.

See ei tähenda, et näiteks Tallinna või Tartu bussi ootavad inimesed ei võiks linnabussi ootavate inimestega ootekoda jagada.

“Need on ju klaasist ja nad näevad mõlemale poole – ega keegi keela ju neid kasutada,” märkis Liidemaa.

Selles, et bussijaama ootekoda taastamata jäi, on omajagu süüd neil kodanikel, kes ootekodade klaase puruks tagudes ettevõtte majanduslikku seisu õõnestavad.

“Kulud on väga suured ja reklaamimüük, millega peame neid kulusid katma, on väga kesiseks jäänud,” on see Liidemaa sõnade järgi väga valus teema.

Täpsemalt kuulub ettevõttele Pärnus 56 ootekoda. Igaüks neist koosneb kuuest klaasist, mis teeb 336 klaasi. Neist enam kui pool ehk Liidemaa andmetel keskmiselt 180 lüüakse igal aastal puruks. Just nimelt lüüakse, sest karastatud turvaklaas ei purune iseenesest ega mitte sellestki, kui keegi kogemata sinna vastu toetub.

Et ühe klaasi maksumus koos paigaldusega on 65 eurot, teeb see ettevõttele igal aastal ligi 12 000 euro eest kulutusi.

“Linnavalitsus saadab meile vähemalt kolm korda kuus teateid selle kohta, kus jälle on ootekoda lõhutud,” sõnas Liidemaa. Peale selle teeb ettevõte iga nädal reide lammutatud kioskite leidmiseks ja parandamiseks. Arvestades klaaside hulka, mis aasta jooksul lõhutakse, on remondibrigaadil igal nädalal tööd.

Paha päev

Iseäranis visa järjekindlusega lõhutakse Liidemaa teada Mere bussipeatuse ootekodade klaase. Samuti on Oja selline piirkond, kus bussiootajad peavad pahatihti huligaanide pärast kannatama.

Näiteks Agape juures olevast ootekojast pidi RF Maak loobuma. Ootekoda otsustati mujale viia pärast seda, kui ühe purustatud klaasi väljavahetamise järel taoti puruks kõik klaastahvlid.

“Kellelegi lausa ei meeldinud, et seal varjualune on, või siis maandati lihtsalt oma viha ootekoja peal,” pakkus Liidemaa. Ja mitte umbropsu. Korra olevat politseiinspektor toimetanud Maaki ühe ootekojale kallale tunginud vandaali. “Täitsa kena ja korralik mees oli ja tema sõnum oli selline, et oli lihtsalt paha päev,” ei olegi mõnel palju vaja, et destruktiivseks muutuda ja hävingut külvata.