Leinapargis mälestatakse 80 aasta taguse juuniküüditamise ohvreid

Pärnu leinapargis mälestatakse juuniküüditamise ohvreid. Foto: Mailiis Ollino

​Esmaspäeval, 14. juunil möödub 80 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest, kui Eestist viidi 10 000 inimest Venemaale surmalaagritesse ja asumisele. Iga teine Eestist viidu kaotas võõrsil oma elu. Eesti riigilipp heisatakse küüditamise mälestuspäeval leinalipuna.

Pärnus mälestatakse juuniküüditamise ohvreid Leinapargis. Mälestuskoosolek algab kell 12, tseremoonia juhatab sisse Eliisabeti kiriku praost Tõnu Taremaa.

Süüdatakse küünlad ning mälestuskivi jalamile asetatakse pärjad ja lilled. Teiste seas asetavad kivi juurde pärjad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja represseeritute ühenduse Pärnu Memento esindajad.

Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad on relvastatud auvalves ning Pärnumaa gaidid ja noorkotkad Eesti Lipu Seltsi leinalippudega leinavalves.

Laulab Mihkel Lüdigi meeskoor, keda juhatab Evelin Mei.

Mälestuskivi avati Papiniidu kunagise raudteepeatuse lähedale rajatud parkmetsas 1990. aasta 14. juunil.

See on ka mälestuspaik neile okupatsiooni ohvritele, kelle viimne puhkepaik on jäänud teadmata.

Isabell Maripuu

Represseeritute ühing Pärnu Memento

Isabell Maripuu represseeritute ühingust Pärnu Memento teatas, et algselt olid park ja kivi mõeldud järelehüüdena neile, kes küüditati 1941. aasta juunis Siberisse, ent aja jooksul on Leinapargist kujunenud Pärnumaa inimeste jaoks oluline memoriaal, kus meenutatakse kõiki, kes on kaotanud võõrvõimu repressioonide tõttu oma elu. “See on ka mälestuspaik neile okupatsiooni ohvritele, kelle viimne puhkepaik on jäänud teadmata,” ütles Maripuu.

Leinapargi keskset osa ehk mälestuskivi ümbrust on juuniküüditamise 80. aastapäeva puhuks renoveeritud ja see on omandanud esinduslikuma väljanägemise. Peale selle on pargis nüüd mälestusürituste ja -koosolekute pidamiseks paremad võimalused.

Maripuu sõnutsi ümbritseb mälestuskivi nüüd ligemale 500ruutmeetrine tseremoniaalväljak ühes teega, mille kujundus sümboliseerib raudteejaama, kuhu tullakse kokku ja kust minnakse lahku. Parki paigaldati istepingid ja värskenduskuuri läbis haljastuski.

Leinaparki tuleb loomavagunit imiteeriv infostend, kus on nii eesti kui inglise keeles lühidalt kokku võetud juuni- ja märtsiküüditamise sündmused ning nende traagilised tagajärjed. “Infostendi ratastel vagunisein näeb välja nagu päris loomavagun ja on samade mõõtmetega,” kirjeldas Maripuu. Mulaaž seisab ehtsatel rongiratastel ning kitsarööpmelise raudtee liipritel ja rööbastel ning infostendi eest jookseb läbi tee, mille kate meenutab samuti raudteed.

Kuid Maripuu sõnutsi on pargi uuendamine võtnud materjalide tarneprobleemide tõttu plaanitust kauem aega ja täiesti valmis see 14. juuniks veel ei saa. Lõplik viimistlemine tehakse alles pärast leinapäeva.

Leinapargi ettevalmistus- ja korrastustööd koos projekteerimisega läksid maksma ümmarguselt 70 000 eurot. Uuendustööde aluseks oli osaühingu Hüüp koostatud kujundusprojekt, milles on kasutatud maastikuarhitektuuri eriala üliõpilaste ideekavandeid. Ideekavandite loomisse kaasasid tudengid Pärnu Memento liikmeidki.