Kassi kiibistamata jättes riskite trahviga (2)

Merle Rallmann
, veebilehe toimetaja
Copy
Vabakäigukasse ohustavad nii autod, koerad kui pahatahtlikud inimesed. Viga saanud või hukkunud looma omanikuni aitab mikrokiip jõuda vaid juhul, kui peremehe andmed on kantud lemmikloomaregistrisse.
Vabakäigukasse ohustavad nii autod, koerad kui pahatahtlikud inimesed. Viga saanud või hukkunud looma omanikuni aitab mikrokiip jõuda vaid juhul, kui peremehe andmed on kantud lemmikloomaregistrisse. Foto: Meelis Meilbaum
  • Pärnu kodukassid peab kiibistama, omaniku andmed tuleb kanda lemmikloomaregistrisse.
  • Lemmiklooma pidamise eeskirja rikkumise eest on trahv kuni 800 eurot.
  • Kiibi saab lemmikule panna loomakliinikutes ja varjupaigas.

Juunist Pärnu linna haldusterritooriumil kehtima hakanud koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi peab nii keskuslinna kui osavaldade kassidel olema mikrokiip ja kaelarihma küljes märgistus, millel omaniku telefoninumber. Koerapidajatele kehtis sarnane nõue juba varem.

Seni Pärnu linnas tervikuna kasside märgistamiskohustust ei olnud, kuna keskuslinnas ja osavaldades kehtisid erinevad õigusaktid, mis pärinesid haldusreformieelsest ajast.

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistuse juhataja Reet Salmu sõnul ei tea paljud loomaomanikud, et 1. juunist on jõustunud koerte ja kasside pidamise eeskirja säte, mis näeb ette miisude kiibistamist.

“Koerte kiipimine on juba harjumuspärane tegevus ega vaja enam selgitamist, aga kasside puhul see nii veel ei ole,” tõdes Salmu.

Linna korrakaitseteenistusele on tulnud viimastel nädalatel kaebusi, et siin-seal hulgub kasse, kellel puudub kiip ja kelle omanikku pole võimalik tuvastada. Mai lõpuni võisidki kassid kiipimata olla, ent sellest kuust peavad kõik Pärnu keskuslinnas ning Audru, Paikuse ja Tõstmaa osavallas elavad kassid olema nõuetekohaselt märgistatud.

Kasside ja koerte märgistamise nõuded on samad

Lemmikloom tuleb märgistada mikrokiibiga ja loomapidaja andmed on kohustuslik registreerida. Äsja ilmavalgust näinud kassipoegade-kutsikate kiipimiseks ja andmete registrisse kandmiseks on aega kolm kuud, vanema kiibistamata looma kodustamisel aga üks kuu.

Lemmikloomaregistrisse kantavad andmed:

  • omaniku nimi, elukoht, telefoninumber ja e-posti aadress;
  • mikrokiibi kood, kui on, siis muud looma märgistamisel kasutatud tunnused (nt tätoveering);
  • looma tõug, sugu, nimi, sünniaeg, värv, eritunnused või välimuse kirjeldus;
  • looma registreerimine on tasuta.
Andmed: llr.ee

Omaniku andmed tuleb kindlasti lisada lemmikloomade registrisse, kuhu veterinaararst kannab neljajalgse pärast kiibistamist või teeb seda peremees ise. “Ainult kiipimisest pole kasu, kuna mikrokiibi number ei anna infot loomaomaniku kohta. Infot omaniku kohta saabki registrist või kaelarihmalt,” täpsustas Salmu.

Mullu jõudis Pärnu loomade varjupaika 260 kassi, omanik suudeti tuvastada vaid 33 kiisul ehk tagasi koju läks vaid väike osa.

Nurrumootorile saab kiibi paigaldada loomakliinikus või varjupaigas.
Nurrumootorile saab kiibi paigaldada loomakliinikus või varjupaigas. Foto: Marko Saarm

Peale loomakliinikute saab kasse ja koeri saab kiibistada varjupaigas, kus selleks tuleb aeg enne kokku leppida. Need, kes soovivad omale varjupaigast kiisut või kutsat võtta, saavad juba kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje läbinud ja võimalusel steriliseeritud või kastreeritud looma.

Kui koerte ja kasside pidamise eeskirja rikutakse, on korrakaitseteenistusel õigus koostada loomaomanikule ettekirjutus või määrata kuni 800eurone rahatrahv.

Ainult kiipimisest pole kasu, kuna mikrokiibi number ei anna infot loomaomaniku kohta. Infot omaniku kohta saabki registrist või kaelarihmalt.

Reet Salmu

“Tavaliselt piisab olukorra lahendamisel lihtsalt selgitamisest ja inimesed mõistavad isegi, et lemmiku märgistamine on vajalik,” märkis korrakaitseteenistuse juht ja toonitas, et kiibistamine, kaelarihma märgistamine ja registreerimine aitavad kaduma läinud loomal kiiresti koju tagasi jõuda.

Varjupaika sattumine tekitab loomale stressi, ühtlasi võivad hulkuvad loomad varjupaika jõudmise asemel tänaval auto alla jäädes viga või hukka saada. “Sama võib juhtuda ka siis, kui hulkuv kass satub võõrasse hoovi, kus on suurem kuri koer,” tõdes Salmu. Sellistelgi puhkudel on looma peremehe leidmisel abi omaniku andmetega kiibist.

Lemmikloomaregistrit llr.ee kasutab enamik Eesti omavalitsusi, samuti veterinaarid ja varjupaigad üle riigi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles