:format(webp)/nginx/o/2017/02/15/6343727t1h941e.jpg)
/nginx/o/2012/02/10/949846t1hf5c6.jpg)
Raimond Pärna avalduse alusel on Sauga vallavalitsus algatanud Randivälja II ja Pärna detailplaneeringu, mille eesmärk on omaniku soovil liita kaks talle kuuluvat kinnistut üheks elamumaaks.
Priit Ruut: Mõistan elanike muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeeringus on ette nähtud pääs kallasrajale vallale kuuluva Pärnaõie tee otsast valla kasuks seatava servituudiga. Järsust kaldast allaminek on kavandatud olemasoleva kraavi osalisel täitmisel tekkiva laugema rajaga.
Selle tee otsas olev värav on paigaldatud eramaale, kuid maaomaniku lubaduse kohaselt seda ei lukustata ja kohalikel on võimalus pääseda sealtkaudu jõe äärde.
Mis aga puutub kaldaala puhkealana väljaarendamisse ja paadisadama ehitamisse, siis on see eramaal võimalik üksnes maaomaniku nõusolekul.
Mõistan ümberkaudsete inimeste meelepaha, sest kinnistuid ostes on arendaja lubanud neile enamat, kui praegune olukord võimaldab. Paraku on olnud tegu vaid arendaja suusõnaliste lubadustega.
Vältimaks niisuguste olukordade tekkimist tulevikus, on vald asunud arendajatega sõlmima lepinguid, kus juba enne planeeringu algatamist võtab arendaja endale kohustuse ehitada välja kommunikatsioonid ning üldkasutatavad alad ja kohustub need hiljem vallale üle andma.
Pääsud jõgede äärde on Sauga vallas probleemiks mujalgi. Kuna suur osa meie elamuarendusest on koondunud just jõgede kallastele, on ilmselge, et jõe äärde soovitakse pääseda.
Olukorda saab parandada vaid uutes planeeringutes senisest targemaid lahendusi ette nähes ja avalike huvide kaitseks arendajatega juba eos lepinguid sõlmides. Tagantjärele saab selliseid võimalusi luua üksnes maaomanike loal.
Tammistes on avalikuks kasutamiseks riigimetsa ala, millest enam kui kilomeeter külgneb Pärnu jõega. Metsas jalutamiseks on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) rajatud 2,8 kilomeetri pikkune metsarada koos puhke- ja piknikukohtadega jõe ääres. Seal on võimalus paatide vettelaskmisekski.