Vähemasti 38 Sauga valla elanikku on vallavalitsusse ja maavalitsusse saadetud allkirjadega kinnitanud oma vastuseisu sellele, et Pärnu jõe kaldad suletakse neile lõplikult ning nad jäävad ilma võimalusest rajada oma elukohta jõekaldale puhke- ja suplusala koos paadisillaga.
Tammiste külas Randivälja elamurajoonis külvab seda kartust arendaja plaan muuta kehtivat detailplaneeringut, mille käigus nimetataks algselt üldkasutatavaks alaks mõeldud jõeäärne maatükk elamumaaks ja liidetaks talle kuuluva kinnistuga.
38 inimest on nüüd vaidlustanud kehtiva detailplaneeringu muutmise, mille algatas vald arendaja avalduse alusel.
Kuigi need inimesed elavad Randiväljal peaaegu jõekaldal või selle lähedal, ei ole elanike väitel neil enam võimalik pääseda jõe äärde puhkama, ujuma või paati vette laskma. Sest algselt selleks ettenähtud jõeäärse maatüki kaks lähemat naabrit, kellest üks on ala omanik, on pannud aia ette.
Kinnistu omanik ja üks naaber jõekaldal on elamurajooni arendaja ise, koloriitne ärimees Raimond Pärn.
Ühest teest sai koduhoov
Neis kahes teeotsas, kust peaks jõekaldale pääsema, laiutab nüüd mõlemal pool ees sepisvärav, vahel aed, millest ei saa üle ega ümber. Jõekaldad on seal kõrged ja järsud ning jõeäär nii paremal kui vasemal täis krunte ja eramuid.
Kuni tänavu suveni oli Randivälja elanikel üks pääs jõekaldale ühest, vallale kuuluva tee otsast veel olemas. Siis pandi sinnagi värav ette.
Teise tee oli juba varem kinni pannud teine naaber Endo Käesel, kes ehitas kokkuleppel Pärnaga sinna nelja meetri kõrguse aia ja kujundas siis teest endale koduhoovi.
“Kui ütleme talle (Pärnale – A. J.): “Kulla mees, sa lubasid meile ju, et siia jääb see ala”, siis ta vastab, et mees annab sõna, mees võtab sõna, ostke endale ise jõe äärde krunt, kui tahate vee äärde pääseda! Aga oleme selle juurdepääsu kord ostnud, sest ostmise hetkel kehtiva detailplaneeringu järgi oli ja on selle krundi sihtotstarve üldmaa ja seal oli ja on ette nähtud avalik rannaala,” selgitab Lai.
“Tundub, nagu oleksid Pärn, Käesel ja vald leppinud kokku sulgeda inimeste juurdepääs jõele. Kõige suuremat süüd näeme vallal, kes hiilib kõrvale avalike huvide eest seismisest,” jätkas samuti Randiväljal elav Ürgo Tikerpuu.
Värav pandi ette kalameeste pärast
Pärna selgitust mööda ei vasta tõele väide, nagu ei pääseks kohalikud enam jõe äärde, sest kõik oma küla inimesed teavad, et värav on avatav ja keegi ei keela sealt läbi minna. Seda kasutavat kohalikud usinasti koerte jalutamiseks.
Sel jaanuarikuu päeval, kui Pärnu Postimees käis vaidlusalust kohta kaemas, oli väraval taba ees ja ainus läbipääs jõele suletud.
Põhjus, miks värav vallatee otsa ette pandi, peituvat hoopis kalameestes.
“Värava paigaldas vallatee otsa minu Pärnu-poolne naaber (Käesel – A. J.), sest seda teed kasutasid päris aktiivselt kalamehed, kes sõitsid ja parkisid oma autod tema maale. Tallasid murusse autode jäljed ja reostasid jäätmetega pidevalt jõekallast. Koristas seda ala aga naabrimees ja siis saigi tal ükspäev isu täis,” põhjendas Pärn.
Mees märkis, et mingeid erilisi plaane tal jõeäärse maatükiga ei ole peale selle, et rajada võib-olla sinna tulevikus paadisild. Sellekohane kooskõlastus on Pärna väitel keskkonnaametist saadud.
Arendaja nentis, et kaeblejate suhtumine on ajanud tal kopsu üle maksa, mistõttu pole ta valmis läbi rääkima enne, kui nood temalt vabandust paluvad.
“Kaebekirjale on alla kirjutanud 38 inimest, kellest ainult 16 elavad kõnealusel 1999. aastal kehtestatud Randivälja II detailplaneeringu alal. Ülejäänud 22 elavad mujal, võõraid inimesi ei peaks asi absoluutselt puutuma,” leiab Pärn.
Et allakirjutanud on märkinud oma nime kõrvale elukoha, on sealt näha, et neist osa pole küll konkreetse detailplaneeringuala elanikud, ent elavad sealsamas läheduses ja vaidlusalune koht on neilegi lähim pääs jõe äärde.
Kallasrada ei rahulda elanikke
Arendaja arusaamist mööda on ühistel aruteludel vallas jõutud omavahel kompromissile, et ta tagab kohalikele servituudiga pääsu läbi oma kinnistu jõe äärde kallasrajale. Ent see lubadus ei taga elanikele võimalust rajada jõekaldale Pärna maale puhkeala ühes mänguväljakuga ning Lai ja Tikerpuu väitel sellist kompromissi elanikega kokku lepitud ei ole.
Pärn kinnitas, et ei nõustu mingil juhul vaidlusaluse kinnistu valla omandisse andmisega, sest ei soovi, et kogu Tammiste küla – üle tuhande inimese – hakkaks kasutama talle kuuluvat maatükki avaliku puhkealana. See häiriks nii tema kui ümberkaudsete elanike privaatsust.
„Kas te kujutate ette, milline kaos võib tekkida, kui kas või osa neist elanikest otsustab ühel soojal suvepäeval tulla nii väikesele alale (1600 m2) kokku?“ küsib ta. Et tegu on võsastunud ja savise järsu kaldaga, on mehe sõnul vaja suurt vaeva näha selleks, et kujundada sellest ujumiskoht.
Pärn on ühe võimalusena pakkunud kaeblejatele välja, et nood või vald võiksid osta avaliku puhkeala tarvis ühe teise, 130 meetrit ülesvoolu müügis oleva kaldaäärse maatüki.
Samuti asuvat Pärna kinnistust paarsada meetrit ülesvoolu vaba riigimaa 50 meetri pikkuse kaldajoonega ning 1200 meetrit allavoolu riigimetsamaa poolteise kilomeetri pikkuse kaldajoonega. Neid saaks arendaja väitel majandada tasuta.
“Soovitus kasutada jõe äärde pääsemiseks RMK maa-ala on suurepärane näide oma vastutuse lükkamisest teiste kaela. Meile lähim RMK piknikukoht asub 1,8 kilomeetri kaugusel ja ujuda seal ei saa, ammugi mitte paati vette lasta. Ja mis puutub siia RMK, kui meie oma külas on puhkeala ette nähtud?” imestab Lai.
Arvestades, et kinnistu omanik Pärn keeldub teistele elanikele rannaala väljaarendamiseks luba andmast, näevad Randivälja elanikud ainsa võimalusena vaidlusaluse ala sundvõõrandamist valla poolt.
Selle ettepaneku on vald pannud elanike väitel kalevi alla, vabandades end raha puudumisega, hoolimata sellest, et elanikud on teinud ettepaneku finantseerida ala sundvõõrandamist vajaduse korral ise, peaasi, et vald saaks rannaala omanikuks.
“Valla taktika on see, et ta ei tee mitte midagi, püüdes kõigist probleemidest eemale hiilida, kuigi need on tekkinud just nimelt valla süül,“ leiab Tikerpuu.
Vallas pole suplusalasid
Nii Lai kui Tikerpuu jaoks tundub kummaline, et Randiväljale ettenähtud puhkeala pole võimalik leida 2009. aasta kevadel Tammiste osas kehtestatud valla üldplaneeringult, mille koostamisel võetakse aluseks kõik kehtivad detailplaneeringud.
Samamoodi pole jõeäärset puhkeala valla üldplaneeringus ette nähtud Uuemetsa uuselamurajoonis, kus elanikud on kimpus samasuguste vastuoludega, Pärnu Postimees kirjeldas neid mullu detsembris.
Kõikide tegevuste aluseks oleva kava seletuskirjas on küll kirjutatud, et vallas tuleb ette näha ranna- ja puhkealad jõe äärde, kuid üldplaneeringu kaardile neid alasid kantud ei ole.
“Vald on sellised alad elamurajoonide arendamise etapis ette näinud, kuid need on jäetud realiseerimata. Jääb arusaamatuks, kelle huvides on see toimunud. Miks vald laseb teha selliseid totrusi ja õhutada vaenu elanike vahel?” räägib Tikerpuu.
Elanikel pole märkamata jäänud asjaolu, et Pärn oli eelmisel valimisperioodil Sauga vallavolikogu liige ja seega valla üldplaneeringu koostamisega kursis.
“Me isegi mõtlesime, et peaks protesti märgiks algatama vallas rahvaliikumise, et minna Paikuse valla alla,” avaldas Lai. “See pole ainult Sauga valla probleem, vaid üle-eestiline avaliku ruumi planeerimise küsimus. Traagika on selles, et kui praegu mingeid samme mitte astuda, on aasta-kahe pärast hilja. Siis on jõekaldad pääsmatult suletud.”
Arendaja on teisel arvamusel
Selles osas, kas elanikel on õigus nõuda tema kinnistule puhkeala rajamist, läheb Pärna arvamus naabrite omast lahku.
“Kehtivas detailplaneeringus ei ole sõnagi juttu sellisest puhkealast või mänguväljaku rajamisest. Kaeblejad on nagu kommunistid omal ajal, et kulakult kogu vara ära võtta ja kui saaks, siis külmale maale saata,” väidab ta. “Nad ei ole kordagi pöördunud minu kui maaomaniku poole ühegi ettepanekuga, mida soovitakse siis konkreetselt teha, kuidas kokku leppida.”
Pärna arvates on kogu asi selgi juhul ummikus, kui uut alale algatatud planeeringut ei kehtestata. Kui jääb kehtima vana, ei teki ikkagi vastu omaniku tahtmist sinna mingeid puhkealasid.
Valla üldplaneeringu koostamine oli väga pikk ja põhjalik protsess, kus said kaasa lüüa oma ettepanekutega kõik asjast huvitatud. Kui keegi ei viitsinud ega vaevunud selles osalema, ei saa ju nüüd süüdistada valda, et vald peaks kodanike eest mõtlema, leiab Pärn.