parnu

Linn ja päästeamet aitasid kümme kodu tuleohutumaks

Kõige rohkem väljakutseid saavad päästjad külma hooaja alguses halvas seisukorras küttesüsteemide tõttu. FOTO: Arvo Meeks

Kodude tuleohutus muutub kütmishooaja saabudes igal aastal väga aktuaalseks, kuna puhastamata korstnate, lahtiste kamina- või küünlaleekide ja iganenud või lohakalt tehtud elektrisüsteemide tõttu kasvab tulekahjude arv kodudes märkimisväärselt. Seetõttu korraldas päästeamet üheskoos kohalike omavalitsustega ühisprojekti “Kodud tuleohutuks”, mille käigus sai lõppeval aastal Pärnu linnas tuleohutuks kümme kodu.

“Kodud tuleohutuks” toetus on mõeldud peredele, kelle sissetulek on sedavõrd väike, et ei võimalda kodu tuleohutuse probleemiga ise tegelda. Milliste majapidamiste elektri- või küttesüsteemid vajaksid väljavahetamist või remonti, valivad välja kohalikud sotsiaaltöötajad koos piirkonna päästjatega.

Selleks hindavad nad iga abisaajat eraldi, lähtudes muu hulgas näiteks sellest, kas konkreetses majapidamises elab alaealisi või riskirühma kuuluvaid inimesi, kes ei suuda ise oma kodu tuleohtlikke süsteeme remontida.

Läinud aastal, mil “Kodud tuleohutuks“ projekt üle Eesti käivitus, parandati Pärnus tuleohutustingimusi seitsmes majapidamises, tänavu juba kümnes – neist seitse asub keskuslinnas ja kolm Audru osavallas. “Kõigis kümnes kodus korrastati lagunenud küttesüsteemid ja kahes kodus renoveeriti täiendavalt elektrisüsteemgi,“ selgitas Pärnu linnavalitsuse poole pealt ettevõtmist juhtinud taristu- ja ehitusteenistuse projektijuht Alo Tomson.

Oleme näinud küllalt olukordi, kus korstna otsal on segu kivide vahelt ära pudenenud ja korsten on pööningul sisuliselt lahtine ning on vaid aja küsimus, kui sealt säde katuse alla pääseb.

Alo Tomson,

Pärnu taristu- ja ehitusteenistuse projektijuht

Tööde kogumaksumus oli 42 501 eurot ja 60 senti, millest 22 000 eurot moodustas päästeameti eraldatud riigieelarveline toetus ning 20 501 eurot ja 60 senti oli Pärnu linna panus.

Mullu eraldas päästeamet Pärnu kodudele projekti põhivoorus 20 000 eurot ja lisarahastusena veel 3724 eurot kolmelapselisele perele uue pliidi ja soojamüüri ehitamiseks. Linna omaosaluseks kujunes tollal 18 265 eurot.

Tomsoni sõnutsi on omavalitsusel tänu sotsiaaltöötajatele ja päästeameti ennetusbüroole üldiselt hea ülevaade kohtadest, kus probleem on teravam ja nende kohtadega selle toetuse kaudu tegeldaksegi. “Ent tuleohutuse temaatika on kindlasti laiem. Meie senine kogemus on näidanud, et enim on inimestel endiselt probleeme lagunenud pliitide, ahjude ja korstnatega,” tõdes ta.

Õnnetuse ennetamiseks peab iga ahiküttega majapidamine – nii nagu seadus ette näeb – kutsuma regulaarselt külla pädeva korstnapühkija, kes oskab küttesüsteemi korrasolekut hinnata.

Ahi või pliit võib küll paista väliselt korras, aga see ei tähenda ilmtingimata, et kogu küttesüsteem on tuleohutu. Näiteks on üks enamlevinud probleeme korstnapitsi lagunemine. “See on selline asi, mida inimesed ise reeglina ei märka, sest ega korsten sealt ülevalt katuselt ju eriti paista. Oleme näinud küllalt olukordi, kus korstna otsal on segu kivide vahelt ära pudenenud ja korsten on pööningul sisuliselt lahtine ning on vaid aja küsimus, kui sealt säde katuse alla pääseb,” selgitas Tomson. Ta kutsub inimesi üles pöörama sellistele probleemidele tähelepanu ning käituma oma elu ja vara kaitsmisel vastutustundlikult.

Kui inimene kahtleb oma kodu tuleohutuses ja soovib nõustamist, tuleks sellest teada anda päästeala infonumbril 1524.

02.12.2021 04.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto