Pärnus valminud ahjud kütavad leiliruumi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keevitaja Anatoli Borodin on maski üles lükanud ja uurib keevitusõmblust.
Keevitaja Anatoli Borodin on maski üles lükanud ja uurib keevitusõmblust. Foto: Urmas Luik

Suur tume kuudikoer valvab Pärnus Savi tänaval õue, mille värava juurest viib uks osaühingu Skamet kontorisse, kust juhitakse valdavalt eksporttoodangut valmistavat väikeettevõtet.

Pakasepäike piilub aknanurgast sisse, andes sära tagasihoidlikult sisustatud ruumile paari töölaua, kaustariiulite ja puhkenurgaga.

“Skameti kohta võib öelda, et see on pereettevõte, tegevjuht on Aleksander Gololob ja müügiesindaja tema poeg Robert Gololob,” ütleb firmas finantside ja turundusega tegelev Irina Talviste.

Isa-poega Gololobid on saanud metallitöö kogemuse kalatööstuse seadmete valmistamise ja remontimisega, sestap haarasid mehed võimalusest luua sama profiiliga ettevõte. Töövõtjatest said tööandjad, keskeltläbi teenib Skametis aasta ringi leiva lauale 15 inimest, neist kolmandik ettevõtte raudvara.

Pidevas arengus

Seitsmendat tegevusaastat käiva osaühingu põhitoodang on puuküttega saunaahjud ja nende juurde suitsutorud ning algsest rendipinnast on saanud oma katusealune. Ettevõtte tegevjuhi Aleksander Gololobi jutu järgi muretsesid nad seadmeid kodulinnas tegevusele joone alla tõmmanud Härma Metallist ja on neid ajakohastanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetusel ja Tallinna tehnikaülikooli õppejõududelt nõu küsides ning innovatsiooniosakuid kasutades.

“Skamet on ettevõte, mis peab oluliseks töötajate arendamist, panustab oma sisemiste protsesside korrastamisse, juurutades nii kvaliteedijuhtimise kui tootmisohje süsteemi,” märgib EASi ettevõtete võimekuse direktor Pille-Liis Kello.

Kello sõnade järgi loovad Pärnu ettevõttele konkurentsieelise Saksamaal saunaahjudega tehtud laboritestid, mis kinnitasid ahjude vastavust Euroopa normidele. “Kuna ettevõtte põhieesmärk on just saunaahjude müük Saksamaal, kus toodete ohutust jälgitakse äärmiselt täpselt, siis CE-märk aitab kindlasti müügi hoogustumisele kaasa. Aga kas nad on Eestis esimene selline ettevõte, mis vastava sertifikaadi saab, ei oska kosta, seda tasub ehk konkurentidelt küsida,” nendib ta.

Kodumaakonnas Skametil konkurente pole, kuigi saunaahje, plekk- või võrkkestaga keriseid, grillahje ja boilereid suurtesse kaubanduskettidesse, nagu Bauhaus või Espak, pakkudes tuleb neil rinda pista teiste samalaadsete tegijatega. Põhiturgude kõrval on Skameti logoga saunaahjud rännanud meritsi üsna kaugete tellijateni, Kanadasse ja Austraaliassegi.

Õppurite koolitaja

Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) metallitöö eriala praktikakohana on Skamet ennast kirja andnud ja saanud vastava tunnustuskirja. PKHK tehnikaõppeosakonna praktikakorraldaja Tiina Kolga kinnitab, et praktikavõimalus kohalikus ettevõttes on kooli kõikidele õpilastele väga tähtis.

“Koostelukksepa õppekava kohaselt kinnistab praktika koolis õpitud teadmisi ja oskusi,” mainib Kolga. “Õpilane omandab ettevõttes vilumuse lukksepatöödes, tutvub reaalse töökeskkonna ja sealse töökorraldusega ning kooli ja ettevõtte koostöö tagab eduka praktikaperioodi.”

Selle aasta 1. juulist hakkab Eestiski kui Euroopa Liidu liikmesriigis kehtima saunaahjude uus standard.

Juhises on täpsed nõuded selliste ahjude tegijatele ja tingimused, millele toodang peab vastama, kaasa arvatud tulekindlus. Pärnu äärelinnas valminud saunaahje testiti põhituru riigis Saksamaal ja sealt on saadud nende müügiluba Euroopas.

“Sakslased on eriti pedandid, seda suurem innustaja oli meile antud vastavusdeklaratsioon,” rõõmustab müügijuht Robert Gololob.

Toodangule loovalt lähenedes ärgitasid Talviste ja Gololobid läinud aastal Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusega (PEAK) koostöös maakonnas metalliklastri loomist, et ühendada piirkonna metallitööstuse ettevõtted, anda sellele tootmisharule senisest rohkem kaalu ja leida ühine väljund eksportturgudele minekul.

PEAKi juhataja Imre Toodu selgitab, et PEAKi initsiatiivil on Pärnumaa metallitööstusettevõtete ootused kaardistatud ja korraldatud nõupidamisi, aidates firmadel kaasa lüüa Läänemere koostööprojektides.

“Naabermaakonna Viljandi arenduskeskuse eestvõttel korraldasime eelmisel aastal koolituse, üsna pea, juba tuleval nädalal toimub seminar Viljandi-, Valga-, Võru-, Põlva- ja Pärnumaa metallitööstusettevõtetele, et seada ühistegevuse suhtes konkreetsed eesmärgid ja töötada välja tegevuskava,” märgib PEAKi juhataja.

Tagasi üles