Omapäi lesivatele hülgepoegadele tuleb rahu anda

Noor hüljes Pärnu rannas. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Selle aasta esimesed hülgepojad on sündinud. Keskkonnaamet palub omapäi lesivaid hülgepoegi mitte häirida, et nad saaksid mureta suureks sirguda.

Emasloom imetab poega keskmiselt 16 päeva, selle aja jooksul ei käi hülgepoeg ise toitumas. Pärast paari nädalat võõrutab emasloom noorlooma. “Sellel hüljestele tundlikul perioodil veedavad pojad suure osa ajast omapäi. Inimese abi nad ei vaja, oluline on anda neile rahu ja iseseisvumise aega,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson. 

Iseseisvuv hallhülge poeg vahetab valge ja koheva pojakarva hallitähnilise ja madala täiskasvanu karvkatte vastu, mis sobib talle vee-eluks paremini. Pärast võõrutust võivad pojad olla omaette maismaal kaks kuni neli nädalat, enne kui nad on valmis merele suunduma.

Siimson toonitas, et mis tahes moel hülgepojaga kontakti loomine võib loomakest ohustada. “Selle asemel et hülgepoega katsuda, toita või teda pildistada, palume temast kiiresti eemalduda. Kindlasti ei tohi hülgepoegi endaga kaasa viia,” rääkis Siimson. Ta lisas, et loomapoegadele tuleks anda rahu ja neid liigsest stressist säästa. 

Keskkonnaamet palub koeraomanikel lemmikuga rannas jalutades hoida koera rihma otsas, et too hülgepoega ega ülejäänud loomi-linde häirima ei pääseks.

Kes tahab hülgepoegade tegemistel silma peal hoida, saab seda teha Vilsandi rahvuspargis Innarahul asuva hülgekaamera otsepildi vahendusel siit https://streamer.tt.ee/player/?s=sealcam&w=1280&h=720.

Kui märkate, et metsloom on vigastatud ja vajab abi, tuleb sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247.