N, 8.12.2022

Sõjapõgenikud vajavad enim kohvreid, potte-panne ja kevadrõivaid

Sirle Matt
, reporter
Sõjapõgenikud vajavad enim kohvreid, potte-panne ja kevadrõivaid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Praegused Lai 10 ruumid Pärnus on nii kitsad, et hädasti oleks vaja avaramat kohta.
Praegused Lai 10 ruumid Pärnus on nii kitsad, et hädasti oleks vaja avaramat kohta. Foto: Urmas Luik
  • Abi vajavate sõjapõgenike arv pigem suureneb
  • Palju tuuakse annetuse pähe prügi
  • Leidub inimesi, kes ostavad põgenikele poest uusi jalatseid

Algul lasterikaste perede abistamiseks mõeldud kaubatoast Pärnus Lai 10 hoovis on kujunenud koht, mis varustab Ukraina sõja eest pagenuid esmavajaliku – rõivaste, jalanõude, köögitarvetega. Asjad on annetanud lahked inimesed ja ettevõtted.

Kolmapäeva hommikul kell kümme on kolm tibatillukest ruumi sedavõrd pungil nii kaupa kui abivajajaid, et liikuma mahub, külg ees. Paar väikest last puhkevad kitsikuses nutma. Vanem naine pöördub mittetulundusühingu Pärnumaa Lasterikkad esindaja Ilona Palmsaare poole, näitab kaasa võetud oksakest ja avaldab oma soovi kehvas vene keeles. Palmsaar ega sealsamas seisev ajakirjanik ei mõista teda. Võib vaid aru saada, et ta otsib midagi oma lapselapsele. Kohe kutsutakse vabatahtlik abistaja, kel vene keel paremini suus. Selgub, et naine otsib tütretütrele oksa mõõdus jalatseid.

Zaporižjjast pärit Viktoria, kes 1. maini elab veel hotellis, vajab potte-panne, põhjusel, et juba on leitud koht, kuhu edasi kolida, ja kastruleid läheb tarvis, kui ise süüa valmistada. Sel päeval võttis ta kaubatoast nõusid ja riideid viieaastasele lapselapsele.

Selle ukse taga võetakse vastu annetusi sõjapõgenikele ja samal ajal antakse neid abivajajatele edasi.
Selle ukse taga võetakse vastu annetusi sõjapõgenikele ja samal ajal antakse neid abivajajatele edasi. Foto: Urmas Luik

Abivajate hulk ei vähene

Palmsaare kinnitusel on abivajadus ajaga suurenenud. Iga päev käib kaubatoast läbi umbkaudu 50 peret. "Oleme läbi mõelnud, et meil tuleb neid tükk aega aidata," sõnab ta. Seda, et abivajajate arv kasvab, möönab Jana Ristimetski Punase Risti Pärnumaa seltsist. Nende juurest käib iga päev läbi 150 abivajajat.

Palmsaare sõnutsi on sõjapõgenikel tarvis kohvreid, neid läheb kaubatoas meeletus koguses. Seda põhjusel, et põgenikud saabuvad siia, vähesed asjad kilekotiga ühes. Kaubatoast ei nõuta esmavajalikku ainult need, kes siia jäävad, vaid ka põgenikud, kes sõidavad edasi mujale Eestisse. Palmsaar rõhutab, et kel soovi annetada, siis oodatud on puhtad ja terved kohvrid. Katkise luku või purunenud pandlaga risu ei ole mõtet tuua. "Me viime selle muidu oma kulu ja kirjadega prügimäele," mainib ta.

Kööginõusid vajavad need sõjapõgenikud, kes suunduvad hotellist püsivamale elupinnale.
Kööginõusid vajavad need sõjapõgenikud, kes suunduvad hotellist püsivamale elupinnale. Foto: Urmas Luik

Potid-pannid on samamoodi ülinõutud kraam. Kaubatoa vabatahtlik nendib, et suur kastitäis tühjenes viie minutiga. Siin elu nullist üles ehitama hakkavad sõjapõgenikud vajavad veel nuge-kahvleid, taldrikuid, pudrukausse, kausse, morsiklaase. Toomata peaks jätma näiteks nõukogudeaegsed viinapitsid. "Keegi kindlasti ei tunne praegu viinapitsist puudust," põhjendab Palmsaar. Kristalli, millel killud väljas, pole samuti mõtet ukrainlastele pakkuda. Potid-pannidki ei tohiks olla mahakulunud tefloniga, vaid korralikud.

Nendel, kes juba leidnud püsivama elukoha, läheb vaja ka triikraudu, veekeetjaid, kohviaparaate.

Koduta jäänud Ukraina lastele paluvad vabatahtlikud annetada vaid puhtaid ja terveid mänguasju. Pehmeid loomi võib tuua ainult siis, kui need on uueväärsed.
Koduta jäänud Ukraina lastele paluvad vabatahtlikud annetada vaid puhtaid ja terveid mänguasju. Pehmeid loomi võib tuua ainult siis, kui need on uueväärsed. Foto: Urmas Luik

Endiselt tasuks pakkuda väikeseid hügieenitarbeid: küünekääre, peegleid, kamme-juukseharju. Aga ka fööne. Isiklikud hügieenitarbed nagu juukseharjad peavad olema uued. Palmsaar räägib, et sai kohalikult inimeselt kurjustada: föön ja juuksehari polevat esmavajalikud. Tema vaidleb vastu, et on ikka küll. Abistaja sõnutsi leidub halvasti ütlejaid ikka, aga ta püüab kurjad sõnad meelest pühkida. Seda enam, et vabatahtlikke kurnavad ukrainlaste kurvad lood niigi. "Teinekord me ulume siin koos nendega," tunnistab ta.

Samuti on oodatud kevadised rõivad ja jalatsid. Just lapsed vajavad ka ujumisriideid. Suur põud on meeste riietest ja jalanõudest. Napib naiste suurtes suurustes rõivaid, alates numbrist 46.

MTÜ Pärnumaa Lasterikkad kogub Ukraina sõjapõgenikele

naiste kevadrõivaid ja jalanõusid,

noormeeste ja meeste kevadriideid ning jalatseid,

korralikke selja- ja spordikotte, tänapäevaseid reisikohvreid ja naiste kotte-rahakotte,

kasutamata kosmeetikatarbeid, peegleid, fööne, juukseharju, patsikumme,

niite, nõelu, triikraudu,

terveid ja puhtaid nõusid ja söögiriistu.

Asjad peavad olema väga korralikud. Esemeid võetakse vastu Pärnus Lai 10 Port Arturi jõepoolses parklas (puidust uks taarapunkti kõrval).

Andmed: MTÜ Pärnumaa Lasterikkad

Prügi ei tasu tuua

Palmsaar paneb südamele, et kõik annetatavad riided peavad olema puhtad. Pestud või läbinud keemilise puhastuse. Põgenikel pole võimalust neid pesumajas puhastada lasta. Puuduv nööpki tuleb ette õmmelda. "Meie inimesele on see väike vaev, põgenikule, kellel pole niiti-nõela, on see palju keerulisem," tõdeb ta.

Muide, niit ja nõelgi kuluvad ukrainlastele marjaks ära. "Kui neid tekib riiuliääre peale, siis need on esimesed asjad, mis lähevad, seletab Palmsaar.

Kas teie paneksite oma lapsele sellised püksid jalga? Abi pähe prügi toomine vaid koormab vabatahtlikke, kuna tekitab neile lisatööd.
Kas teie paneksite oma lapsele sellised püksid jalga? Abi pähe prügi toomine vaid koormab vabatahtlikke, kuna tekitab neile lisatööd. Foto: Urmas Luik

Eile hommikul oli kaubatoa ukse taha toodud karpidega katkised jalanõud. Need lendasid otseteed prügikasti. Mõnikord jäetakse ukse taha vihma kätte kilekottides riideesemeid. Läbiligunenud asjadki kuuluvad äraviskamisele, sest pole ruumi, kus neid kuivatada. Palmsaar avaldab, et kord selgus abi pähe toodud kotte avades: jopel haigutab selja peal suur auk. Särkide kraed oli võidunud. Asjad toonud naine oli solvunudki, et tema pakutut vastu ei võetud.

Sorditud prügi rekord nädala kohta on 50 kotitäit. Õnneks on sõlmitud kokkulepe H&Mi rõivakauplusega, mis kõlbmatu riidekraami endale võtab. Nii pääseb väike MTÜ prügimäearvetest.

Leidub ka suurepäraseid inimesi, kes toovad annetatava otse poest. "Käivad jalatsipoes ja ostavad sooduspakkumisega jalanõusid. On kindlad inimesed, kes meeletult panustavad, ja seda on nii armas vaadata," kinnitab Palmsaar, et hädas ukrainlased lähevad kohalikele korda.

Kui kellelgi on ära anda suurem ese, näiteks diivan, võiks teha sellest pildi ja saata Palmsaarele, kes pakutavat ruumipuuduse tõttu sedaviisi põgenikele vahendab. Kuigi siia jäänud ukrainlased on huvi tundnud ka tõuke- ja jalgrataste vastu, pole neidki kusagil hoida. Kui kellelgi on velo pakkuda, võiks samuti foto saata.

Punane Rist peab abi üle kindlat arvestust

Kui kaubatoas Pärnus Lai 10 hoovis kogutakse sõjapõgenikele rõivaid ja köögitarbeid, siis Punane Rist ootab Pärnus Tallinna mnt 2 annetama voodiriideid, hügieenitarbeid, beebitoitu.

Kooliminevatele lastele püüab selts tagada kõik vajamineva: koolikoti, vihikud, pliiatsid, joonlauad. Mõne päeva eest toodi kastitäis Kihnu koolilaste kogutud vihikuid ja koolikotte. Sellist koolitarvete korjandust on teinud mitu maakonna kooli, näiteks Pärnu Vanalinna põhikool, vabakool, Are kool, Lindi lasteaed-algkool.

Seltsi Pärnumaa esindaja Jana Ristimetsa tähelepanekute järgi on nüüd, hiljem Eestisse jõudvad põgenikud palju halvemas seisus kui sõja alguspäevil saabunud. "Inimesed jõudsid siia, autodel olid kuuliaugud sees," rääkis ta.

Kaks keskealisest sõja eest pagenud naist olid niivõrd vapustatud, et ei osanud isegi nimetada, mis abi nad vajaksid. Üks neist öelnud, et üleeile oli kõik olemas, aga täna pole hambaharjagi.

Abi käivad küsimas enam-vähem samavõrra need sõjapõgenikud, kes on hotellides riigi majutusel, kui need, kes omal käel siin elamispinna leidnud. Küsitakse pesupulbrit ja tükiseepigi, et hotelli kraanikausis riideid pesta.

Ristimets kõneles, et juba teisel nädalal pärast sõja algust saadi õppetund: kohalikud mustlased oskavad olukorda ära kasutada. Sestap kontrollivad nad abi andes sõjapõgeniku dokumente ja tahavad teada, kus abivajaja elab. Väljaantava kauba üle peetakse arvestust. Märtsis jagati välja 15 000 eri eset.

Kogu töö teevad Punases Ristis ära vabatahtlikud, saamata töö eest sentigi. Ainuüksi märtsis tuli Pärnumaa seltsis vabatahtlike töötunde kokku pea 2500. Pärnu linnavalitsusel poleks Ristimetsa sõnutsi sellist inimressurrssi põgenike abistamiseks välja panna.

Punane Rist palub sõjapõgenikele annetada

voodipesu, kas uut või uueväärset;

saunalinu, mis uued või uueväärsed;

keha-, käte- ja näokreeme;

deodorante ja higipulki, nii meestele kui naistele;

dušigeele;

eri maiustusi;

pleede;

kohvreid ja spordikotte, mis terved ja korralikud;

beebide piimapulbrit nr 3 ja 4;

beebide tuubitoitu;

väikelaste püksmähkmeid nr 5 ja 6.

Esemeid võetakse vastu Pärnus Tallinna mnt 2.

Kui kellelgi on üle beebikäru/jalutuskäru, võiks teatada Jana Ristimetsale.

Andmed: Eesti Punase Risti Pärnumaa selts
Märksõnad
Tagasi üles