Ukraina sõda katkestas Pärnus tänavate remondi

Teeremontimiseks ei jätku killustikku ega bituumenit. Foto: Urmas Luik

Pärnus Raeküla, Mai ja kesklinna tänavaid remontima pidanud osaühing KMG on sunnitud tööd pausile panema, kuna materjali ei jätku.

Osaühing KMG andis linnavõimule teada, et ta katkestab ajutiselt Pärnus tänavakatete parandamise, ettevõte loodab töödega jätkata järgmise nädala teises pooles.

“Seoses tarnete katkemisega turul – bituumen ja graniitkillustik – oleme sunnitud ajutiselt tööd katkestama. Jätkame töödega esimesel võimalusel, loodetavasti järgmise nädala teises pooles,” teatas KMG teedeehitusprojektide juht Juho Laomets ja palus tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.

Kuna ettevõte on lahti freesinud eri lõigud Riia ja Paide maanteel ning Suur-Jõe ja Papiniidu tänaval, soovis linnavalitsus, et peale- ja mahasõitude teravad servad täidetaks. Laomets lubas, et täna-homme käiakse kõik ohtlikumad kohad üle.

Pärnu linnavalitsuse teede spetsialisti Jaak Kanniste sõnutsi juhtub selline teetööde katkestamine esimest korda ja on seotud Ukraina sõja põhjustatud kriisiga. Kuigi tööd on peatatud, peavad lõigud valmis saama juuli lõpuks.

Pärnu linnavalitsuse teede spetsialisti Jaak Kanniste sõnutsi juhtub selline teetööde katkestamine esimest korda ja on seotud Ukraina sõja põhjustatud kriisiga.

Pärnu Postimees kirjutas märtsi lõpus, et bituumeninappus võib tee-ehituse seisma panna. TREV-2 Grupp ASi juhatuse esimees Sven Pertens ütles toona, et bituumeni nappusel on mitu põhjust: Valgevenest on tarned peatatud, Venemaalt saab veel, kuid transiit on keeruline ja võib samuti lukku minna, Leedus töötab bituumenitehas, kuid see läheb mais või juunis kuuks ajaks remonti.

“Kui veel õli tulle valada, siis 60 protsenti või ka rohkem Euroopas toodetud bituumenist on olnud Vene nafta baasil,” rääkis Pertens. Sestap on näiteks Rootsi ettevõte, mis varem kasutas Vene naftat, otsinud alternatiivseid tarnijaid.

Pertensi sõnutsi jääb senise nelja–viie bituumenitarnija asemele üks ja kindlasti ei kata see vajadust. Kuna laevaterminalide võimalused on piiratud, ei anna Eestis tarvis minevat kogust näiteks aastaks ette osta või ladustada. Mahutitesse saaks varuda umbes kümme protsenti aastasest tarbimisest.