Selleks võttis häirekeskus tähtajaliselt tööle üheksa Ukraina kodanikku, kes tänasest jagavad sõjapõgenikele infot nende emakeeles,“ selgitas häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela esmaspäeval.
Kuigi riik on elukoha kirjapaneku tähtsust meelde tuletanud e-kirjade ja SMSidega, pole see oodatud tulemust andnud. Siiski on seda vaja, et paremini tagada sõjapõgenikele mõeldud teenuseid. Elukoha registreerimine kohalikus omavalitsuses annab näiteks ülevaate, kui paljud lapsed vajavad sügisest lasteaia- või koolikohta.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits kutsus siinseid vabatahtlikke ja ukrainlaste sõpru pagulastele elukoha kinnitamise tarvidusest märku andma. “Nii on meil lihtsam neile abi korraldada ja neil abi saada,” sõnas Miilits.
Kantsler avaldas ka, et e-posti ja SMSide saatmisega tehti algust kuu aega tagasi. Selle ajaga registreeris oma elukoha 4800 sõjapõgenikku. Eestisse on jõudnud üle 40 000 pagulase, kellest ajutise kaitse on saanud üle 26 000. Neist alla poole ehk 11 800 inimest on oma elukoha registreerinud.