Suur-Pärnu varjumiskohad mahutavad pea 4000 inimest

Pärnu Keskuse ukselegi on pandud varjumiskohta juhatav märgistus. Foto: Urmas Luik

Kuus maja Pärnus ja selle osavaldades tähistati märgiga, mis näitavad, et siia saab hädaolukorras varju tulla. Olgu selleks sõjaseisukord või mõni muu katastroof.

Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla tõdes, et julgeolekuolukord on Euroopas muutunud. Sõda Ukrainas on näidanud, kui oluline on elanikel ja riigil kriisideks valmis olla.

Port Artur 1

Port Artur 1. Foto: Urmas Luik

Hommiku 2, Pärnu.

Mahutab 430 inimest. Akendeta soklikorrusel on varjumiseks 430 ruutmeetrit. Tavapäraselt tegutseb seal kasiino. Maja on ehitatud raudbetoonpaneelidest ja tellistest. Kaks sisse- ja väljapääsu. Olemas on jooksev vesi, tulekustutusvahendid ja akude pealt töötav väljapääsutee valgustus.

Soodla selgitas, et elanikkonnakaitsel on neli tasandit: inimene, kogukond, omavalitsus ja riik. Ta lisas, et valmisolek algab niisiis igaühest endast ja riikliku toetuse süsteemi loomisest. Praegu teeme veel esimesi samme. Suur töö on veel ees.

Pärnu südalinnas on varjumiseks välja valitud eraomandis Port Artur 1, Port Arturi parkimismaja ja Pärnu Keskus ning linnale kuuluva Vanalinna põhikooli võimla. Veel said varjumiskoha märgistuse Paikuse kunagine vallamaja ja Tõstamaa mõis, mis kuuluvad samuti omavalitsusele.

Port Arturi parkimismaja

Pärnu südalinnas kerkiva uue maja tagant paistab Port Arturi parkimismaja. Foto: Urmas Luik

Lai 7, Pärnu.

Mahutab 1800 inimest. Sealset keldrikorrust kasutatakse tavapäraselt kardirajana. Varjumiseks on keldrikorrusel 1800 ruutmeetrit. Hoone on ehitatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest. Kolm sisse- ja väljapääsu. Olemas on jooksev vesi, WCd, esmased kustutusvahendid ja akude pealt töötav väljapääsutee valgustus.

Hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollis üle päästeamet. Soodla selgitas, et hea varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja akendeta. Niisiis on varjumiseks paslikud majade keldrid ja maa-alused parklad.

Kui inimesed peavad varjumiskohtadesse redusse minema, pole ilmselgelt tegemist puhkusega avaras hotellitoas. Kaugel sellest. Nagu nähtub Lääne päästekeskuse edastatud andmetest, on igasse varjumiskohta mahtujate arv võrdne sealsete ruutmeetritega. Mis tähendab, et igale inimesele on varjendis selle täitumise korral üks ruutmeeter.

Pärnu Keskus

Pärnu Keskus. Foto: Urmas Luik

Aida 7, Pärnu.

Mahutab 320 inimest. Keldrikorrusel on varjumiseks pinda 320 ruutmeetrit. Tavapäraselt tegutseb seal Matkaspordi pood. Maja on ehitatud metallist ja raudbetoonist. Neli sisse- ja väljapääsu. Olemas on veevarustus, WCd, esmased tulekustutusvahendid ja akude pealt töötav väljapääsutee valgustus.

Soodla tunnistas, et varjumiskohti praegu ei piisa. Olemasolevatesse avalikesse varjumiskohtadesse ei mahuks kõik inimesed. Olukorra leevendamiseks soovitab päästeamet kohandada kortermajade keldreid, et elanikud saaksid ohu korral sinna koguneda.

Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Andra Väärtmaa täiendas, et ohuolukorras tasub jälgida riiklikke juhiseid ja vajadusel lahkuda aegsasti linnast. “Päästeameti esmane soovitus on varjuda lähimas kohas siseruumidesse, võimalusel maa-alusesse akendeta ruumi, näiteks kortermaja keldrisse,” avaldas ta. Lisades, et avalikud varjumiskohad on mõeldud eelkõige neile, kes ohuolukorras viibivad avalikus ruumis ja kellel pole võimalik kuhugi mujale minna.

Pärnu Vanalinna põhikooli võimla

Vanalinna põhikool. Foto: Urmas Luik

Pühavaimu 19, Pärnu.

Mahutab 210 inimest. Soklikorrusel on varjumiseks 210 ruutmeetrit. Tavapäraselt on seal kooli raamatukogu ja arvutiklass. Maja on ehitatud looduslikust kivist, tellisest ja raudbetoonist. Kaks sisse- ja väljapääsu. Olemas on esmased kustutusvahendid ja akude pealt töötav väljapääsutee valgustus.

Avalikes varjumiskohtades tegutsevad harilikult ettevõtted või asutused. Kuidas saab näiteks kasiino paslikuks paigaks, kuhu kõik, mitte ainult mängurid, saaksid kiiremas korras rettu minna?

Päästeameti riigikaitse nõunik Lea Vainult selgitas, et varjumist korraldav päästeamet teeb vajadusel ettepaneku kohad sundkasutusse võtta. Kui ametil on hoone valdajaga koha kasutamiseks varasem kokkulepe, annab ta vajadusel valdajale korralduse varjumispaik avada. Päästeametil on kontaktisikud, kes nendes hoonetes viibivad iga päev.

Tõstamaa mõis

Tõstamaa mõis. Foto: Mailiis Ollino

Kalli mnt 13, Tõstamaa alevik, Pärnu.

Mahutab 560 inimest. 560ruutmeetrisel soklikorrusel tegutseb muuseum. Hoone on ehitatud looduslikust kivist ja väikeplokkidest. Kolm sisse- ja väljapääsu. Olemas on sundventilatsioon, esmased tulekustutusvahendid ja akude pealt töötav väljapääsutee valgustus.

Vainult selgitas, et võimalusel annab päästeamet avaliku varjumiskoha valdajale 72 tundi, viimaks koht nõuetele vastavaks. See tähendab eeskätt ruumide asjadest tühjendamist ja inimestele sissepääsu võimaldamist. Raketirünnaku korral ei pruugi ohuteavitus nii pikk olla.

Port Arturi tegevjuht Mari-Liis Lembit selgitas, et avalik varjumiskoht on lühiajaliseks varjumiseks võimaliku õhurünnaku korral ja siis ruume kohandada pole vaja. “Port Arturi kaubanduskeskus on avalik ruum Pärnu linna südames ja loomulikult oleme vajadusel inimeste jaoks olemas,” lausus ta.

Paikuse vallamaja

Paikuse vallamaja. Foto: Urmas Luik

Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu.

Mahutab 600 inimest. 600ruutmeetrise soklikorrusel on noorkotkaste koolitusruumid. Hoone on ehitatud tellistest ja raudbetoonist. Kaks sisse- ja väljapääsu.

Päästeameti teatel võib varjumine olla vajalik sõjalise ohu, ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuste korral. Ohuteavituse annab päästeamet meedia, sealhulgas ühis- ja võrgumeedia vahendusel. Välja töötatakse asukohapõhist teavituse süsteemi. See toimib nii, et elanikele saadetakse ohu korral SMS.

Tsiviilkaitse märk

Tsiviilkaitsemärk Paikuse vallamaja uksel. Foto: Urmas Luik

Selle märgiga on tähistatud avalikud varjumiskohad, kuhu kõik abivajajad tohivad ohu korral pakku minna. Neid kohti ei tohi hävitada ega rünnata. Tsiviilkaitse märgiga tähistatud objektide ja hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil on sõjakuritegu.

Varjumiskohtade regulatsioon tuleneb 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse lisaprotokollist. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada kõigile linnaelanikele.