/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2022/07/04/14672154t1hcd51.jpg)
Eestis valvab hea ajakirjandustava täitmise üle muu hulgas pressinõukogu. Sinna saab esitada kaebuse, kui tundub, et ajalehes, raadios-televisioonis on avaldatud materjali, mis pole ajakirjanduseetikaga kooskõlas.
Pärnu Postimehe peatoimetaja arvati hea ajakirjandustava valvurite sekka
Ajakirjanduseetika koodeks on üsna üksikasjalik, kuid üldistatult võib ajakirjanikele seatud standardid võtta kokku mõne punktiga: kontrollitud ja täpne info, sõltumatus ja üksikisikute õiguste austamine. Kui artikkel või saade lihtsalt ei meeldi, pole alust pressinõukogule kaebust esitada. Samuti soovitatakse kahtluse korral, et väljaandes ilmunu puhul on eksitud, esmalt ikka toimetusega ühendust võtta ja asi otsesuhtluses korda ajada.
/nginx/o/2022/07/04/14672155t1h7546.jpg)
Läinud nädalal nimetati pressinõukokku kaks uut liiget: Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala ja rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Nende volitused hakkavad kehtima 1. augustist.
Seega kuuluvad augustist pressinõukokku advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kadri Michelson, Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljan, advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Maarja Pild, Tartu ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap, Äripäeva uudiste- ja uuriva toimetuse ajakirjanik Koit Brinkmann, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo, meediaõppejõud ja -koolitaja Väino Koorberg ning Erala ja Tammerk.
:format(webp)/nginx/o/2022/07/04/14672156t1h3659.jpg)
Aastas vaatab pressinõukogu läbi kümneid kaebuseid ja leidnud, et väljaanne on reeglite vastu eksinud, teeb tauniva otsuse. See tuleb konkreetses väljaandes ka muutmata kujul avaldada.
Pressinõukogu ja kaebuste kohta saab rohkem infot veebilehelt meedialiit.ee/pressinoukogu.