Kutseliste kalurite püügivõimalused järgmisel aastal ei muutu

Pärnu maakonnas lubatakse kutselistel kaluritel järgmisel aastal püüda ruutudes, mis vastavad maakonna tegelikule piirile. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad 2023. aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb võrreldes tänavusega samaks, kuid püügivõimaluste puhul minnakse maakonnapõhiselt jaotuselt üle 2017. aasta haldusreformi järgsele jaotusele.

Paljud püügivõimalused on seotud maakonna piiriga ja siiani on järgitud kuni 2017. aastani kehtinud maakondade piire. Järgmisest aastast kehtima hakkav muudatus, millistes püügiruutudes võib merel iga konkreetse maakonna loaga püüda, puudutab merel nelja maakonda: Ida- ja Lääne-Virumaad ning Pärnumaad ja Läänemaad.

Lääne-Viru ja Pärnu maakonnas lubatakse püüda ruutudes, mis vastavad maakonna tegelikule piirile, sest nendes maakondades rannajoon pikenes. Ida-Virumaal ja Läänemaal ehk maakondades, mille rannajoon lühenes, lubatakse järgmisel aastal püüda ruutudes, mis vastavad maakonna endisele piirile.

Lühenenud rannajoonega maakondade püügiala korrigeeritakse maakonna kehtiva piiriga vastavusse lähiaastatel ja sellest muudatusest mõjutatud kaluritele antakse võimalus valida, kumma maakonna loaga nad tegutsemist jätkavad. Siseveekogudest puudutab muudatus Elistvere järve, mis liigub Jõgevamaa alt Tartu maakonna alla.

Järgmisel aastal kehtima hakkavas määruses on üle vaadatud merel iga maakonnaga seotud püügiruudud ning korrigeeritud need vastavaks maakonna veeala ja territoriaalmere välispiiriga. Summaarne püügikoormus maakonnapiiride täpsustusest ei muutu ja kalur ei jää maakonnapiiri muutuse tõttu ilma õigusest ajaloolist püügiõigust kasutada.

Rannapüügil ja siseveekogudes odavneb 36 püügiõigustasu ja kallineb 38 püügiõigustasu, 46 püügivõimaluse tasu jääb samaks. Läänemere traalpüügis kesksel kohal oleva räime ja kilu püügiõigustasud tõusevad, moodustades 2021. aastal püütud saagi ühe tonni väärtusest kaks protsenti.